PILVED JA SADEMED

5. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Pilved koosnevad väikestest veepiiskadest või jääkristallidest. Nad asuvad maapinnast erineval kõrgusel, omavad iseloomulikku kuju ja ehitust ning on liikuvad, mille käigus muutub ka nende kuju.

Maapinnast kuni 2 km kõrgusel asuvad alumised pilved on tumedad ja kohevad rünkpilved, mis on vihmapilved ja tekivad tavaliselt hommikuti ning õhtuks hajuvad. Võivad endaga kaasa tuua äikest, tugevat vihma ja rahet.

Rünkpilved

Rünkpilved

2-6 km kõrgusel on veidi heledamad kihtpilved. Sellel kõrgusel võivad madala temperatuuri tõttu tekkida veeaurust jääkristallid ja nende liitumisel tekivad lumehelbed, mis langevad lumena maha.

Kihtpilved

Kihtpilved

6-10 km kõrgusel asuvad kiudpilved, mis koosnevad jääkristallidest ja meenutavad valgeid kiude. Need pilved sademeid ei anna.

Kiudpilved

Kiudpilved

Pilvede ja maapinna vahel tekkiv elektrisäde on välk. Välk ja müristamine on kokku äike.

Välk

Välk

välk2

Külmunud veepiisad, mis ühinevad teiste jahtunud veepiiskadega, moodustavad raheteri. Rahetera läbimõõt võib olla 0,5–20 sentimeetrit ja need hakkavad moodustuma 10 km kõrgusel, kus on väga külm. Rahe on iseloomulik soojale aastaajale.

Raheterad

Raheterad

Suvel võib vihmasajuga kaasneda vikerkaar, mis tekib veepiiskades sellel taevaosal, mis asub päikese vastaspoolel, kuna päike paistab läbi vihmapiiskade. Vikerkaare värvid ülevalt alla on: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violetne.

Vikerkaar

Vikerkaar

Kui vihmapiisad on silmale nähtamatud, on tegemist uduvihmaga. Lühiajaline vihm on hoovihm ja kauem kestev vihm on lausvihm.

 

Lend läbi pilvede:

youtube_video

Rahetorm Arizona osariigis, USAs:

youtube_video