PINNAMOOD JA INIMTEGEVUS

Inimtegevus pinnamoe kujundamisel

Kunagi mandrijää poolt tekitatud pinnavormid on pidevas muutumises, sest neid vormivad ümber nii lainetav, voolav kui ka seisev vesi. Maastik muutub ka inimtegevuse mõjul, näiteks maavarade kaevandamisel, teede rajamise ja kraavide kaevamise käigus. Inimtegevuse tagajärjel kasvavad tuhamäed, prügimäed ja tasandatakse linnasid ümbritsevaid alasid.

 

Muinasjal (u 1000 a tagasi) tasandati järsunõlvaliste küngaste laed, et neile linnuseid rajada. Keskajal ümbritseti linnad vallkraavidega, mis täideti veega. Rajati esimesed karjäärid ehk paemurrud paekivi kaevandamiseks. Nimelt kasutati paekivi linnuste, kiviaegade, kirikute ja  mõisate ehitamiseks. Põldude tarvis rajati kuivenduskraave. Inimtegevuse mõjul tekkinud maastikku nimetatakse tehismaastikuks.

 

Vooremaa

Vooremaa asub Kesk-Eesti tasandiku idaosas ja kõrgelt vaadates paistab siiru-viirulisena. Lisaks voortele ilmestavad sealset maastikku ka  talud, maanteed, heina-ja karjamaad ning voorte vahel asuvad piklikud järved.

 

Lisainfo. Vooremaa.

 

Maavarade kaevandamine

Intensiivset maavarade kaevandamist alustati umbes 100 aastat tagasi. Karjääride rajamisel kooritakse ära pealmised mulla-ja settekihid ning kuhjatakse lähedusse. Kaevandatud kivimite ülejäägist tekivad aherainemäed ja kaevanduskohta maapinda õõnestatud nõod. Näiteks Ida-Virumaal asub kaevandusjäätmetest ja põlevkivituhast tekkinud Läänemere idakalda kõige suurema suhtelise kõrgusega küngaste ahelik. Kaevanduspiirkondadest on kadunud vanad loodusmaastikud ja külad ning asemele on tekkinud kanalitega ilmestatud tasandikud.

 

VIDEOD:

Ürgne taevaskoja

Lahemaa rahvuspark

 

Lisainfo

See artikkel on retsenseerimata.