PÕLLUTAIMED
Ühel põllul kasvatatakse korraga enamasti vaid ühte-kahte liiki kultuurtaimi. Eestis kasvatatakse teravilju, kartulit, köögivilju ning sööda-ja õlikultuure.
Teraviljad
Teraviljade kõrre tipus asub õisik ning igast õiest areneb vili, mida nimetatakse teriseks. Teravilja noori taimi, mis pole jõudnud veel kõrt moodustada, nimetatakse oraseks ning see talvitub lume all ning hakkab kevadel kiiresti kasvama. Paljud meie igapäevased toiduained on toodetud teraviljast-leib, sai, pasta, müsli jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Loodusõpetuse tööraamat 6. klassile. I osa
Loodusõpetuse tööraamat 6. klassile. II osa
Kartul ja juurviljad
Kartulit kasutatakse toiduks nii inimestele kui loomadele, sellest toodetakse tärklist ja piiritust. Kartuli söödavaid osi nimetatakse mugulateks ning need pannakse maha mais, kuna kartul on külmaõrn. Ühest kevadel maha pandud mugulast sirgunud taim kasvatab suve jooksul mitu uut mugulat. Muldamine aitab suurendada kasvavate mugulate arvu.
Köögiviljadest kasvatatakse põldudel näiteks porgandit, peeti, kapsast ja kaalikat. Loomatoiduks kasvatatakse söödajuurvilju (söödapeeti- ja kaalikat). Varasematel aastatel on Eestis kasvatatud ka suhkrupeeti, millest tehti suhkrut ja tootmisjääke kasutati loomasöödana.
Raps
Rapsi seemnetest pressitakse toiduõli ning tekkivad jäägid ehk õlikoogid kasutatakse ära loomasöödana. Rapsist on võimalik toota ka diisliõli sarnast mootorikütust.
Tatar
Eestis kasvatatakse tatart üsna vähe ja enamus tatart imporditakse. Tatart kasutatakse toiduks, padja-ja madratsitäiteks, ravimtaimena ning sellest saab ka mett.
Ülesanne:
MÄNG