Reaktiivliikumine

Reaktiivliikumiseks nimetatakse füüsikas ja teh­ni­kas sellist liikumist, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suu­re kiirusega väljuvad gaasid.

Tüüpiliseks reaktiivliikumiseks on raketi liikumine.

Rakett ja sellest välja paiskuvad gaasid mõjutavad teineteist. Vastavalt liikumishulga (impulsi) jää­vu­se seadusele on suletud süsteemis impulsside vektorsumma jääv. Kui enne raketi starti võrdus paigal seisvate raketi kui ka kütuse liikumishulkade summa nulliga, peab see võrduma nulliga ka raketi töötamise ajal.

200

Seega:

201

kus M – raketi mass, 202– raketi kiirus, m – välja voolanud gaaside mass, 203– gaa­si­de voolukiirus.

Võttes arvesse, et raketi kiirus ja gaaside kiirus on vastas­suu­nalised, saame raketi kiiruse mooduli jaoks valemi:

204

Valem on kasutatav olukorras, kus raketi mass muutub tema töötamise ajal suh­teliselt vähe.

See artikkel on retsenseerimata.

Õpikud