REFLEKS
Kõikidel närvisüsteemi omavad elurid omavad refleksiks nimetatavaid kohanemisreaktsioone. Need toimuvad vastuseks mingile kindlale muutusele või mõjutusele kas väliskeskkonnas või organismis eneses. Refleks pole sama mis instinkt. Instinktid pole õpitavad, vaid on nn kaasa sündinud. Refleksid on aga elu jooksul õpitavad. Näiteks on vastsündinud inimesel haaramis- ja ujumisinstinkt. Kui inimese silme ees ootamatult viibutada, sulgeb ta instinktiivselt silmad. Kuid näiteks tungiva näljatunde ilmnemine köögist kostuvate toidunõude klõbina peale on elu jooksul õpitud refleks.
Refleksid toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel. Närvilõpmetes (ehk retseptorites) tekib ärritaja toimel erutus, mis kandub mööda aferentset (aferentne ehk toov närv) närvi kesknärvisüsteemini, kas siis pea- või seljaajju. Seal analüüsitakse signaali ning saadetakse signaal mööda eferentset (eferentne ehk viiv närv) närvi edasi vastava piirkonna lihastesse, et elur end vastavalt olukorrale liigutaks. Lihasesse saabunud närvisignaal laheneb lihase kokku tõmbudes. Erutuse sellist teekonda nimetatakse refleksikaareks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahutamine 20 piires
Ионы
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Знакомство с химией
Numbrilised seosed
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Oksüdatsiooniaste
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
I ja J-i õigekiri
Eristatakse tingimatuid (Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud.) ja tingituid (Tingitud refleksid on elu jooksul omandatud ehk õpitud.) reflekse. Enamiku refleksikaarte puhul läbib erutus nii pea- kui ka seljaaju.