Kõikidel närvisüsteemi omavad elurid omavad refleksiks nimetatavaid kohanemisreaktsioone. Need toimuvad vastuseks mingile kindlale muutusele või mõjutusele kas väliskeskkonnas või organismis eneses. Refleks pole sama mis instinkt. Instinktid pole õpitavad, vaid on nn kaasa sündinud. Refleksid on aga elu jooksul õpitavad. Näiteks on vastsündinud inimesel haaramis- ja ujumisinstinkt. Kui inimese silme ees ootamatult viibutada, sulgeb ta instinktiivselt silmad. Kuid näiteks tungiva näljatunde ilmnemine köögist kostuvate toidunõude klõbina peale on elu jooksul õpitud refleks.
Refleksikaar
Refleksid toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel. Närvilõpmetes (ehk retseptorites) tekib ärritaja toimel erutus, mis kandub mööda aferentset (aferentne ehk toov närv) närvi kesknärvisüsteemini, kas siis pea- või seljaajju. Seal analüüsitakse signaali ning saadetakse signaal mööda eferentset (eferentne ehk viiv närv) närvi edasi vastava piirkonna lihastesse, et elur end vastavalt olukorrale liigutaks. Lihasesse saabunud närvisignaal laheneb lihase kokku tõmbudes. Erutuse sellist teekonda nimetatakse refleksikaareks.
Eristatakse tingimatuid (Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud.) ja tingituid (Tingitud refleksid on elu jooksul omandatud ehk õpitud.) reflekse. Enamiku refleksikaarte puhul läbib erutus nii pea- kui ka seljaaju.
