Relativistlikud efektid
Aja dilatatsioon:
kus t – ajavahemik mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine, t0 – ajavahemik süsteemis, mille suhtes vaatleja ei liigu nn omaaeg (mõlemad s), v – taustsüsteemi kiirus vaatleja suhtes (m/s = ms-1); c = 3•108 m/s – absoluutkiirus (valguse kiirus vaakumis).
NB! Valemis sisalduvat suurust 
nimetatakse ka kinemaatiliseks teguriks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Funktsioonid ja nende graafikud
Õpime tähti. S-täht
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ratsionaalavaldised
I ja J-i õigekiri
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Algebralised murrud
Растворы
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Peastarvutamine eelkoolile
Häälikute pikkused
Pikkuse kontraktsioon:
kus l – pikkus mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine, l0 – pikkus süsteemis, mille suhtes keha ei liigu nn omapikkus (mõlemad m), v –keha kiirus vaatleja suhtes (m/s = ms-1); c = 3•108 m/s – absoluutkiirus.
Massi suhtelisus:
kus m – mass mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine, m0 – mass süsteemis, mille suhtes keha ei liigu nn seisumass (mõlemad kg), v –keha kiirus vaatleja suhtes (m/s = ms-1); c = 3•108 m/s – absoluutkiirus.
Relativistlik kiiruste liitmine:
kus u – keha kiirus mingis inertsiaalses taustsüsteemis, v – vastava taustsüsteemi kiirus teise taustsüsteemi suhtes; u´ – keha kiirus teises taustsüsteemis (kõik mõõdetuna m/s = ms-1) NB! Valemis kasutatakse “+” siis kui keha kiirus u ja taustsüsteemi kiirus v on samasuunalised ning “-” siis kui nad on vastassuunalised.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
