Kui kehale mõjub samaaegselt mitu jõudu, siis nende mõjud liituvad (resulteeruvad), kusjuures jõudude liitmisel tuleb arvestada nii nende suuruse kui ka suunaga. Kui liituvad samasuunalised jõud, siis nende poolt avaldatav mõju tugevneb, kui aga vastassuunalised jõud, siis mõju hoopis väheneb.

kus R – kehale mõjuv resultantjõud, F1 ja F2 – kehale mõjuvad jõud – kõiki jõudusid mõõdetakse njuutonites (1N).

Jõudusid võib mõõta ka njuutoni kordsetes ühikutes (kN, mN, GN jne), kuid nende liitmisel tuleb jälgida, et kõik liidetavad jõud oleksid esitatud samades ühikutes.

Valemis kasutame märki „+“, kui kehale mõjuvad jõud on samasuunalised. Märki „-“ kasutame kui kehale mõjuvad jõud on vastassuunalised. Põhikoolis me ei käsitle olukorda kui jõud mõjuvad teineteise suhtes nurga all.

Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on võrdne nulliga, siis öeldakse, et need jõud tasakaalustavad (ka kompenseerivad) üksteist. Taolist olukorda, kus kehale mõjub mitu jõudu, kuid nende resultant on null, nimetatakse keha tasakaaluolekuks.

Kui resultantjõu väärtuseks tuleb negatiivne arv, tähendab see, et vastassuunaliste jõudude liitmisel oli suuremaks jõuks teine liidetav ning seetõttu on resultantjõud suunatud sellega samas suunas.