Siseveed

9. klass > Geograafia > 1. poolaasta > 9. klass > Geograafia > 2. poolaasta

Siseveed koosnevad pinna- ja põhjaveest, mingi ala siseveed moodustavad vetevõrgu. Pinnaveed on alatised veekogud: jõed, järved, tiigid, ojad, kanalid ja kraavid.

Vooluveekogude vetevõrk Eestis

Vooluveekogude vetevõrk Eestis

Eesti vetevõrk

Eesti on siseveekogude poolest rikas maa, sest sademete hulk ületab parasvöötmes aurumise. Meil on üle 7000 vooluveekogu, kuid enamus neist on alla 10 km pikkusega. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 10. Maa-ala kust jõed vee ammutavad nimetatakse valglaks. Näiteks Peipsi valgala. Emajõe valgla on umbes ¼ Eesti pindalast, Narva jõe oma suurem kui meie riik. Valglate piiriks ehk veelahkmeks on Pandivere kõrgustik. Sealt algavad jõed suubuvad nii Soome lahte, Peipsi järve kui Liivi lahte. Eestis on ~1200 järve, mis on suuremad kui 1 ha. Inimtekkelisi ehk tehisjärvi on ~200, lisaks on 20 000 rabalaugast. Veekogud moodustavad 5 % riigi pindalast. Suurimad siseveekogud on Peipsi ja Pihkva järv, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Eesti suurimad järved: . Eesti jõgedes on kaks madalvee perioodi – suvel ja talvel ning kaks kõrgvee perioodi – kevadel ja sügisel. Pärast lumesulamist esineb üleujutusi, nt Soomaal 5.aastaaeg. Eesti 20 pikimat jõge: Eesti jõed.

 

Siseveekogude kasutamine

Inimese tegevuse tulemusena on muutunud esialgne vetevõrk, on kaevatud kraave, paisutatud vett, rajatud veehoidlaid. Saesaare pasi. Laevatavad on Emajõgi, Peipsi ja Pihkva järv ning Võrtsjärv, kus toimub ka kutseline kalapüük. Põhja-Eesti kasutab tööstuse ja joogivee saamiseks veehoidlate (Narva) ja Ülemiste järve vett.

Ülemiste veepuhastusjaam

Ülemiste veepuhastusjaam

 

Põhja-Euroopa vetevõrk

Põhjaalasid iseloomustab igilumi ja jää, liustikud, jääkilbid.

Suurimad mandrijääkilbid asuvad Islandil, Teravmägedel ja Franz Josephi maal. Liustiku keeled liiguvad mööda orge mereni tekitades merre jäämägesid. Siseveekogud puuduvad või on ajutised jääjärved.

Ajutine jääjärv Gröönimaal

Ajutine jääjärv Gröönimaal

Skandinaavias on tihe vetevõrk, lühikesed kuid suure languse ja kiire vooluga jõed. Need jõed talvel ei jäätu, suurim juga on 275 m kõrgune Vetti juga:

vetti juga

Tasandikulised Rootsi, Soome ja Venemaa paistavad silma järvede rohkusega. Euroopa suurimad järved on Laadoga, Äänisjärv, Vänern ja Vättern, Saimaa ja Inari. Jõed voolavad läbi järvede, ühtlane äravool, pole üleujutusi.

Euroopa suurimad järved:

 

Ida-Euroopa vetevõrk

Saksa-Poola madalikul on palju pikki j aeglase vooluga jõgesid, nt Volga, Wisla, Odra, Dnepr.

Euroopa jõed

Euroopa jõed

Nendel jõgedel esineb üleujutusi, sest voolavad laiades madalates lammorgudes. Järved on koondunud lauskmaa kõrgustikele nagu Valdai ja Masuuria, suuri järvi on Ukrainas Musta mere lähedal. Limaanid on kunagised jõesuudmed, mis on merest eraldunud settevallidega.

Näide limaanidest

Näide limaanidest

Euroopa pikim jõgi on Volga, 3630 km, algab Valdai kõrgustikult, palju lisajõgesid, suubub Kaspia merre, laia deltaalaga.

Volga jõgi

Volga jõgi

 

Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa vetevõrk

Selle piirkonna jõed saavad alguse mägedest, kuid alamjooksul voolavad tasandikel, nt Elbe, Loire, Rein, Maas, Seine.

Loire jõe kulgemine mäest tasandikule

Loire jõe kulgemine mäest tasandikule

Jõed on aasta läbi veerohked, kanalitega ühendatud paremaks kaubaveoks, turismiks. Kesk-Euroopa pikim jõgi on Doonau, mis suubub Musta merre ja on laevatatav.

Doonau

Doonau

Mäestikujõgesid kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Lõuna-Euroopas on vähe jõgesid, need on veerikkad kevadel, suvel vaevu voolavad. Selles piirkonnas kasutatakse jõgede vett niisutamiseks, rajatakse veehoidlaid. Lubjakivide avamuse piirkonnas on palju maaaluseid jõgesid ja karstijärvi.

Maa-alune jõgi Sloveenias

Maa-alune jõgi Sloveenias