Sündimus, suremus, iive
Rahvaarvu muutmine mingis piirkonnas on iive. Iive võib olla loomulik ja rändeiive. Loomulik iive saadakse sündide ja surmade vahest aasta kohta.
Iive on positiivne kui sünnib rohkem kui sureb, vastupidisel juhul on iive negatiivne.
Rahvastik on pidevas muutumises. Iibe võrdlemiseks erinevate aegade ja riikide vahel leitakse sündimus, suremus ja üldkordaja. See arvutatakse 1000 elaniku kohta ning saadakse promillides. Vanasti oli sündimus suur, suremus samuti, keskmine eluiga lühike. 19. sajandil oli peredes 8-10 last, praegu 1-2 last. Imikusuremus on praegu 2,5 promilli, riigi üldine arengutase on hea. 25 aastat tagasi oli see 14,8 promilli.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Aatomid ja molekulid
Numbrilised seosed
Täis- ja kaashäälikuühend
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Oksüdatsiooniaste
Miks sündimus muutub? Sündimust mõjutavad tavad, eluhoiak, töötamine, õppimine, perepoliitika, pereplaneerimine jne. Naised lükkavad laste sünnitamise kogu Euroopas järjest hilisemale eale. Teatud sündmused poliitikas võivad põhjustada nn beebibuumi.
Sündimus Eestis on väike alates 1920.a. Rahvaarvu suurendamiseks peaks iga naine sünnitama 3 last. Sünnid, surmad ja loomulik iive tabelis.
Kas Euroopa muutub lastetuks maailmaks? Kolmandikus Euroopa riikides on iive negatiivne, rahvaarv suureneb ainult sisserände tõttu. Euroopas on 40 aastaga vähenenud laste arv 2 miljoni võrra.