TAIMEDE VÄLISEHITUS
Taimed on kõik sellised elurid, kes sisaldavad rohelist pigmenti (klorofüll) ning teevad endale ise õhus leiduvast süsihappegaasist ning mullas leiduvast veest ja mineraalainetest päikesevalguse abil (fotosünteesi teel) toitu. Taimeriigi hilisema arengu (evolutsiooni) käigus on mõned taimed rohelise pigmendi kaotanud ning toituvad teiste taimede toodetavatest toitainetest (ehk parasiteerivad teistel taimedel).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. N-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. Ä-täht.
Protsendid põhikooli matemaatikas
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. A-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Väike protsendiamps
Harjuta eesti keelt A2-B1
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Ioonid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Vanemates õpikutes käsitletakse taimedena ka mitmeid vetikaid või koguni seeni. Algselt pärinevad küll taimed rohevetikatest, ent tänapäeval käsitletakse vetikaid protistidena.
Taimeteadlased (botaanikud) rühmitavad (süstematiseerivad) taimi mitmel erineval moel, meie vaatleme vaid kõige olulisemaid ja liigirikkamaid rühmi. Taimed elavad maismaal (Mõne klassifikatsiooni kohaselt kuuluvad ka üleni vees elavad rohe- ja mändvetikad taimede hulka).
Kõige täiuslikumad on õistaimed (ehk katteseemnetaimed). Üldiselt võib kõikidel taimedel leida sarnaseid osi, erinevused on juurestiku, lehtede, varte ja teiste taimeorganite ehituses, aga ka nende olemasolus või puudumises (sammaldel pole juuri, kõikidel taimedel pole risoomi, kõigil polelehti või õisi).
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!