Muld on enamasti huumus- ja toitaineterikas.

Enamik taimeliike on mitmeaastased rohttaimed.

Niitude säilitamiseks ei tohi neid niita ega seal loomi karjatada.

Niidul on valgust vähe.

Eesti väärtuslikumad niidud on võetud looduskaitse alla.

Niidul elavad linnud teevad pesa kevadel enne taimede suureks kasvamist.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga.

Kulu põletamine teeb niiduloomadele vähem kahju siis, kui maapind on juba sulanud.

Temperatuur on ööpäeva jooksul suhteliselt ühtlane.

Suuremad loomad julgevad niidule tulla enamasti vaid öösiti.

Niidutaimed paljunevad risoomide abil, sest niitmise ajal pole seemned veel küpsed.

Tuul on suhteliselt nõrk.

Niitudel elavaid loomi ohustab suurel määral inimtegevus.

Kultuurniidul on taimestik inimese kujundatud.

Niidutaimed paljunevad seemnete abil.

Paljudel niidutaimedel on maadligi hoidvad lehed.

Niiskustingimused mullas on aastaringi suhteliselt ühtlased.

Niidutaimed paljunevad enamasti seemnete abil.

Niidu kamar on tihedalt läbi põimunud rohttaimede juured ja maa-alused varred.