Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga.

Suuremad loomad julgevad niidule tulla enamasti vaid öösiti.

Temperatuur on ööpäeva jooksul suhteliselt ühtlane.

Muld on enamasti huumus- ja toitaineterikas.

Niitude säilitamiseks ei tohi neid niita ega seal loomi karjatada.

Niidu kamar on tihedalt läbi põimunud rohttaimede juured ja maa-alused varred.

Niidutaimed paljunevad risoomide abil, sest niitmise ajal pole seemned veel küpsed.

Paljudel niidutaimedel on maadligi hoidvad lehed.

Niidul elavad linnud teevad pesa kevadel enne taimede suureks kasvamist.

Niidutaimed paljunevad seemnete abil.

Niitudel elavaid loomi ohustab suurel määral inimtegevus.

Niiskustingimused mullas on aastaringi suhteliselt ühtlased.

Niidul on valgust vähe.

Kultuurniidul on taimestik inimese kujundatud.

Kulu põletamine teeb niiduloomadele vähem kahju siis, kui maapind on juba sulanud.

Enamik taimeliike on mitmeaastased rohttaimed.

Niidutaimed paljunevad enamasti seemnete abil.

Tuul on suhteliselt nõrk.

Eesti väärtuslikumad niidud on võetud looduskaitse alla.