Eesti väärtuslikumad niidud on võetud looduskaitse alla.

Temperatuur on ööpäeva jooksul suhteliselt ühtlane.

Paljudel niidutaimedel on maadligi hoidvad lehed.

Niitude säilitamiseks ei tohi neid niita ega seal loomi karjatada.

Niidutaimed paljunevad risoomide abil, sest niitmise ajal pole seemned veel küpsed.

Kultuurniidul on taimestik inimese kujundatud.

Niiskustingimused mullas on aastaringi suhteliselt ühtlased.

Niitudel elavaid loomi ohustab suurel määral inimtegevus.

Niidutaimed paljunevad enamasti seemnete abil.

Muld on enamasti huumus- ja toitaineterikas.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga.

Suuremad loomad julgevad niidule tulla enamasti vaid öösiti.

Enamik taimeliike on mitmeaastased rohttaimed.

Niidul on valgust vähe.

Tuul on suhteliselt nõrk.

Niidu kamar on tihedalt läbi põimunud rohttaimede juured ja maa-alused varred.

Kulu põletamine teeb niiduloomadele vähem kahju siis, kui maapind on juba sulanud.

Niidutaimed paljunevad seemnete abil.

Niidul elavad linnud teevad pesa kevadel enne taimede suureks kasvamist.