Paljudel niidutaimedel on maadligi hoidvad lehed.

Enamik taimeliike on mitmeaastased rohttaimed.

Suuremad loomad julgevad niidule tulla enamasti vaid öösiti.

Eesti väärtuslikumad niidud on võetud looduskaitse alla.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga.

Temperatuur on ööpäeva jooksul suhteliselt ühtlane.

Niiskustingimused mullas on aastaringi suhteliselt ühtlased.

Niidu kamar on tihedalt läbi põimunud rohttaimede juured ja maa-alused varred.

Niidul elavad linnud teevad pesa kevadel enne taimede suureks kasvamist.

Niitude säilitamiseks ei tohi neid niita ega seal loomi karjatada.

Niidutaimed paljunevad risoomide abil, sest niitmise ajal pole seemned veel küpsed.

Niidutaimed paljunevad enamasti seemnete abil.

Kulu põletamine teeb niiduloomadele vähem kahju siis, kui maapind on juba sulanud.

Muld on enamasti huumus- ja toitaineterikas.

Niidul on valgust vähe.

Niitudel elavaid loomi ohustab suurel määral inimtegevus.

Tuul on suhteliselt nõrk.

Kultuurniidul on taimestik inimese kujundatud.

Niidutaimed paljunevad seemnete abil.