1
/
17
Soo on veevaene ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.
2
/
17
Turvas on maavara, mis tekib taimejäänuste järk-järgulise lagunemisel soos.
3
/
17
Turvast kasutatakse energia tootmisel ja väetiseks.
4
/
17
Sood tekivad seal, kus vesi ei valgu pinnaselt ära.
5
/
17
Soos suudavad kasvada kuivalembesed taimed.
6
/
17
Madalsoo on ümbritsevast maastikust madalamal.
7
/
17
Siirdesoo on soo arengu kõige viimane etapp.
8
/
17
Siirdesood asuvad ümbritseva maastikuga enam-vähem samal kõrgusel.
9
/
17
Siirdesoos ei ole turbakihti.
10
/
17
Kõrgsood nimetatakse rabaks.
11
/
17
Kõrgsoo on taimeliikide poolest kõige rikkam.
12
/
17
Pildil on sookurg.
13
/
17
Pildil on sookurg.
14
/
17
Sookurg on paigalind.
15
/
17
Sookurg sööb marju, taimi ja väiksemaid loomi.
16
/
17
Sookure tiibade siruulatus on kuni kaks ja pool meetrit.
17
/
17
Sookurg on looduskaitse all.