Kõrgsoo on taimeliikide poolest kõige rikkam.

Sookure tiibade siruulatus on kuni kaks ja pool meetrit.

Soo on veevaene ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.

Pildil on sookurg.

Kõrgsood nimetatakse rabaks.

Siirdesood asuvad ümbritseva maastikuga enam-vähem samal kõrgusel.

Soos suudavad kasvada kuivalembesed taimed.

Turvast kasutatakse energia tootmisel ja väetiseks.

Sookurg on looduskaitse all.

Sookurg sööb marju, taimi ja väiksemaid loomi.

Sood tekivad seal, kus vesi ei valgu pinnaselt ära.

Madalsoo on ümbritsevast maastikust madalamal.

Pildil on sookurg.

Turvas on maavara, mis tekib taimejäänuste järk-järgulise lagunemisel soos.

Sookurg on paigalind.

Siirdesoo on soo arengu kõige viimane etapp.

Siirdesoos ei ole turbakihti.