1
/
19
Maakeral olev vesi moodustab ühtse vesikesta ehk ...
2
/
19
Vesi voolab maakeral ... tõttu.
3
/
19
Vee voolamine on suunatud ...
4
/
19
Voolu suuna ja kiiruse määrab ära ...
5
/
19
... on nähtus, kus vedelik valgub mööda tahke keha pinda piiramatult laiali.
6
/
19
... on nähtus, kus vedelik paikneb tahke keha pinnal kerakujuliselt.
7
/
19
Kui mingi pinna osakesed ja veeosakesed tõmbuvad omavahel, siis vesi ... seda pinda.
8
/
19
... on nähtus, mille puhul vedeliku pinnakiht käitub kui kile.
9
/
19
Veepiisad on ümarad ... tõttu.
10
/
19
Soe vesi on ... kui külm vesi.
11
/
19
Külm vesi on ... kui soe vesi.
12
/
19
Kui soojendada vett ..., siis muutuvad ... kihid kergemaks ja liiguvad üles.
13
/
19
Kui vett soojendatakse ..., siis vee ringlemist ei toimud.
14
/
19
Ülalt jahtumisel muutuvad jahtunud kihid raskemaks ja vajuvad alla surudes alumised soojemad kihid ülespoole.
15
/
19
Vesi läheb vedelast olekust tahkesse ... kraadi juures.
16
/
19
Veeaur ... nähtav.
17
/
19
Kui veeaur ühineb piiskadeks, muutub see nähtavaks.
18
/
19
Veeauru sisaldust õhus nimetatakse ...
19
/
19
Mida ... on temperatuur, seda suurem on õhuniiskus.