… on nähtus, mille puhul vedeliku pinnakiht käitub kui kile.

Veeauru sisaldust õhus nimetatakse …

Kui veeaur ühineb piiskadeks, muutub see nähtavaks.

Maakeral olev vesi moodustab ühtse vesikesta ehk …

Kui mingi pinna osakesed ja veeosakesed tõmbuvad omavahel, siis vesi … seda pinda.

Mida … on temperatuur, seda suurem on õhuniiskus.

… on nähtus, kus vedelik paikneb tahke keha pinnal kerakujuliselt.

Vesi läheb vedelast olekust tahkesse … kraadi juures.

Külm vesi on … kui soe vesi.

Ülalt jahtumisel muutuvad jahtunud kihid raskemaks ja vajuvad alla surudes alumised soojemad kihid ülespoole.

Veeaur … nähtav.

Voolu suuna ja kiiruse määrab ära …

Veepiisad on ümarad … tõttu.

Vee voolamine on suunatud …

Kui vett soojendatakse …, siis vee ringlemist ei toimud.

Soe vesi on … kui külm vesi.

Vesi voolab maakeral … tõttu.

… on nähtus, kus vedelik valgub mööda tahke keha pinda piiramatult laiali.

Kui soojendada vett …, siis muutuvad … kihid kergemaks ja liiguvad üles.