VULKAANID

4. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Vulkaanid

Tuld purskavat mäge nimetatakse vulkaaniks. Vulkaan hakkab purskama, kui Maa sisemusest tungib maapinnale vedel liikuv kivimass ehk magma. Maakera sisemuses on nii kuum, et osad kivimid sulavad ja sulakivimis on palju gaase, mis suruvad magmat maa seest välja. Magmakoldeks nimetatakse magma kogunemiskohta maakoore all. Magma väljub lõõri kaudu maapinnale sealt, kus maakoor on lõhenenud ning väljumiskohta nimetatakse kraatriks. Mida suurem on gaaside poolt tekitatav surve, seda tugevam on ka vulkaanipurse. Mäe nõlvadelt alla voolavat sulakivimit nimetatakse laavaks. Jahtumisel laava tardub, erinevatel pursetel tekkinud laava tardub kihiti üksteise peale, mistõttu kasvab vulkaan iga uue purskega kõrgemaks. Lisaks paiskab vulkaan purskamisel välja ka kuumi kivikamakaid, tuha- ja suitsupilvi. Tuhapilved sadestuvad lõpuks, kuid võivad enne seda teha mitu ringi ümber maakera. Enamik vulkaane paikneb laamade äärtes. Maal on üle 1000 tegutseva vulkaani ning palju jube tegevuse lõpetanud vulkaane ehk kustunud vulkaane. Lisaks esineb veel uinunud vulkaane, mis praegu ei tegutse, kuid võivad veel kunagi pursata. Uinunud on näiteks Vesuuv Itaalias, kustunud Elbrus Venemaal ja tegutsev Etna vulkaan Sitsiilias. Inimesed elavad vulkaanide piirkonnas seetõttu, et laavast kujuneb aja jooksul väga viljakas põllumuld. Vulkaanipurskeid aga osatakse tänapäeval ette ennustada ja enamasti suudetakse inimesed ohupiirkondadest ära viia.

 

Kuumaveeallikad

Vulkaanide piirkonnas esineb ka palju kuumaveeallikaid. Nimelt on vulkaanide piirkonnas kivimid maa sees kuumad ja soojendavad vett. Suure auru mõjul võib kuumaveeallikas mõnikord vett ja auru pursata ning sellist allikat nimetatakse geisriks.

 

Vulkaanid:

youtube_video

youtube_video

Vulkaan:

youtube_video

Geiser:

youtube_video

Laava vs. Monster energiajook:

youtube_video