Astronoomiline ühik

Astronoomiline ühik (inglise keeles astronomical unit) on keskmine kaugus Maast Päikeseni:

Kasutatakse peamiselt Päikesesüsteemi lähiümbruse kirjeldamisel.

NB! Kuna astronoomiline ühik ei ole kümnendsüsteemi suurus, siis tema puhul kordsust suurendavaid ega vähendavaid eesliiteid ei kasutata.

Valgusaasta

Valgusaasta on teepikkus, mille valgus läbib vaakumis ühe aastaga

Valguse kiirus vaakumis on 3,00∙10⁸m/s.

Ühes aastas on 365,25 päeva = 8 766 tundi = 525 960 minutit = 31 557 600 sekundit ≈ 3,16∙10⁷s.

Ühtlase kiirusega v liikuva keha poolt ajavahemiku Δt läbitav teepikkus avaldub:

Seega läbib valgus aastaga teepikkuse 1 valgusaasta – 1 ly (inglise keelest light year)

NB! Kuna valgusaasta ei ole kümnendsüsteemi suurus, siis tema puhul kordsust suurendavaid ega vähendavaid eesliiteid ei kasutata.

Valgusaastat kasutatakse peamiselt meie tähesüsteemis – Linnutees asuvate objektide, aga ka selle lähinaabrite, kauguste kirjeldamiseks.

Parsek

Parsek on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi raadius paistab nurga all 1 kaaresekund. Termin tuleb sõnadest parallaks ja kaaresekund.

Kui vaatenurga suurus

ning vastaskaateti pikkus on

siis saame lähiskaateti leida seosest

See ongi Päikesest 1 parseki (1 pc) kaugusel asuva tähe kaugus:

Teisisõnu

Kuna parsek defineeritakse SI lisaühiku radiaani kaudu, siis kasutatakse tema kordsust nii peamiselt suurendavaid kui ka vähendavaid eesliiteid – 1Mpc, 5Gpc jne

Kõiki kaugusi, mis jäävad väljapoole meie Galaktikat, aga ka Galaktika kaugemaid objekte on soovitav mõõta parsekites või selle kordsetes ühikutes.