MÕÕTKAVA, VAHEMAADE MÕÕTMINE
Kaartidel kasutatakse erinevaid mõõtkavasid, lihtsaim on joonmõõtkava, kus on selgelt näha mitu kilomeetrit looduses vastab ühele sentimeetrile kaardil.
Vaata: Joonmõõtkava
Joonmõõtkava kasutatakse enamasti paberkaartidel.
Mõõtkava alusel saab kaardid jaotada suure (a), keskmise (b) ja väikesemõõtkavalisteks (c).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. S-täht
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Õpime tähti. A-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Tutvus keemiaga
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Protsendi rakendused igapäevaelus
Hariliku murru kordamine
I ja J-i õigekiri
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
a) Mõõtkava vahemik 1: 10 000 kuni 1: 100 000
b) 1:100 000 kuni 1:1 000 000
c) Väiksem kui 1:1 000 000
1: 1 000 000 tähendab, et maa-ala on vähendatud miljon korda. Tegemist on arvmõõtkavaga.
Väikesemõõtkavalise kaardi paremaks lugemiseks tehakse kaardi tingmärkide ja joonte osas üldistusi, st kõige väiksemad ja vähemolulised kaardielemendid jäetakse märkimata.
Kaardil saab vahemaid mõõta kas sirkli, joonlaua, pabeririba või niidi abil. Saadud tulemust saab võrrelda mõõtkavaga ja niiviisi vahemaa välja arvutada.
Tänapäeval on interaktiivsetel kaartidel vahemaade mõõtmine lihtne. Erinevate kaartide juurde saab siin asuvate linkide abil, vali nimekirjast:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
