• Kuidas õhinaga õpetada?
• Mida teha, et õpilane tahaks õppida?
• Kuidas läheneda tundide planeerimisele mänguliselt?

Kristiine ja Reesi on noored Viimsi Gümnaasiumi õpetajad, kes suure innuga tutvustavad oma loengutes paljusid aktiivõppe meetodeid, millega tundi õpilase jaoks huvitavamaks muuta ning ärgitada õppijaid iseseisvalt mõtlema ning lahendusi leidma.

Miks muuta õppimine mänguliseks?

Lapsed tahavad mängida. Mängides on nad valmis õppima ükskõik mida. Üks hästi koostatud või valitud õpiotstarbeline enesekontrollil põhinev mäng on parim võimalus luua koolitundi vaheldust, muutes nii mõnegi rutiinse ja tüütuna näiva tegevuse köitvaks ja huvitavaks.

Lisaks arenevad mängus kõik psüühilised protsessid ja isikuomadused, eelkõige taju ja fantaasia, mis on igasuguse loomise ning loovmõtlemise alus. Mänguline keskkond innustab lapsi probleeme otsima, küsimusi esitama ning nendele vastama, andes rohkelt võimalusi loovaks mõtlemiseks ja probleemide lahendamiseks.

Reesi ja Kristiine loengud on üles ehitatud kolmeosalise tunni põhimõtet järgides:

1. Sissejuhatus ehk häälestus (3. video)
2. Õppimine (4., 5., 6. ja 7. video)
3. Kokkuvõte, sh reflektsioon (8. video)

Reesi ja Kristiine videoloenguid on kokku 9, iga osa on ca 30 min pikk (kõik kokku 4h 25 min).

Reesi Kuslap on Viimsi Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning kursuse “Õpetaja kui juht” juhendaja. Reesit saab pidada õpetamise aktivistiks, ta on õpetajate koolitaja ning tudengite praktikajuhendaja. Ta on võtnud missiooniks propageerida õpetajaametit – tal on selleks omanimeline Youtube’i kanal ja Facebookist leiab ta nimega “Räppiv õpetaja Reesi”. Reesi on üles astunud mitmetes haridusteemalistes telesaadetes ja reklaamkampaaniates. Õpetajaameti leidis ta tänu programmile “Noored Kooli”, hiljem omandas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis.

Kristiine Kurema on Viimsi Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes soovib iga päev olla õpetajana natuke parem, kui oli eile. Seega panevad professionaalse arengu võimalused tal silma särama, mistõttu võtab ta enamasti haridusega seotud väljakutsed vastu. Näiteks juhendas ta distantsõppe ajal koos kolleegidega Jõhvi gümnaasiumis õpetajaametiga seotud valikainet ja Tartu ülikoolis eesti keele didaktika kursust. Õpetajana soovib ta ennekõike pakkuda õppijatele loovaid ülesandeid, mis ärgitavad noori pingutama, jõudma uudsete lahendusteni ning looma seoseid seniste teadmiste ja igapäevase eluga. Kristiine usub, et tõhus õppimine toimub heas koostöös, mille aluseks on õpetaja usalduslik suhe õppijatega.