TAIMEDE VÄLISEHITUS
Taimed on kõik sellised elurid, kes sisaldavad rohelist pigmenti (klorofüll) ning teevad endale ise õhus leiduvast süsihappegaasist ning mullas leiduvast veest ja mineraalainetest päikesevalguse abil (fotosünteesi teel) toitu. Taimeriigi hilisema arengu (evolutsiooni) käigus on mõned taimed rohelise pigmendi kaotanud ning toituvad teiste taimede toodetavatest toitainetest (ehk parasiteerivad teistel taimedel).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kell ja kellaaeg
Algebralised murrud
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Segame värve!
Ioonid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
MEISTERDA! Papist kevadlill
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Õpime tähti. G-täht
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Hariliku murru kordamine
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Vanemates õpikutes käsitletakse taimedena ka mitmeid vetikaid või koguni seeni. Algselt pärinevad küll taimed rohevetikatest, ent tänapäeval käsitletakse vetikaid protistidena.
Taimeteadlased (botaanikud) rühmitavad (süstematiseerivad) taimi mitmel erineval moel, meie vaatleme vaid kõige olulisemaid ja liigirikkamaid rühmi. Taimed elavad maismaal (Mõne klassifikatsiooni kohaselt kuuluvad ka üleni vees elavad rohe- ja mändvetikad taimede hulka).
Kõige täiuslikumad on õistaimed (ehk katteseemnetaimed). Üldiselt võib kõikidel taimedel leida sarnaseid osi, erinevused on juurestiku, lehtede, varte ja teiste taimeorganite ehituses, aga ka nende olemasolus või puudumises (sammaldel pole juuri, kõikidel taimedel pole risoomi, kõigil polelehti või õisi).
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!