TAIMEDE VÄLISEHITUS
Taimed on kõik sellised elurid, kes sisaldavad rohelist pigmenti (klorofüll) ning teevad endale ise õhus leiduvast süsihappegaasist ning mullas leiduvast veest ja mineraalainetest päikesevalguse abil (fotosünteesi teel) toitu. Taimeriigi hilisema arengu (evolutsiooni) käigus on mõned taimed rohelise pigmendi kaotanud ning toituvad teiste taimede toodetavatest toitainetest (ehk parasiteerivad teistel taimedel).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tutvus keemiaga
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Haridustreff 2023 loengud
Kell ja kellaaeg
Aatomid ja molekulid
I ja J-i õigekiri
Protsendid põhikooli matemaatikas
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
8. klassi matemaatika teooriavideod
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Väike protsendiamps
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Vanemates õpikutes käsitletakse taimedena ka mitmeid vetikaid või koguni seeni. Algselt pärinevad küll taimed rohevetikatest, ent tänapäeval käsitletakse vetikaid protistidena.
Taimeteadlased (botaanikud) rühmitavad (süstematiseerivad) taimi mitmel erineval moel, meie vaatleme vaid kõige olulisemaid ja liigirikkamaid rühmi. Taimed elavad maismaal (Mõne klassifikatsiooni kohaselt kuuluvad ka üleni vees elavad rohe- ja mändvetikad taimede hulka).
Kõige täiuslikumad on õistaimed (ehk katteseemnetaimed). Üldiselt võib kõikidel taimedel leida sarnaseid osi, erinevused on juurestiku, lehtede, varte ja teiste taimeorganite ehituses, aga ka nende olemasolus või puudumises (sammaldel pole juuri, kõikidel taimedel pole risoomi, kõigil polelehti või õisi).
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!