Aatomi koostis ja omadusi. Vali õige.

1 / 19

Kolmanda kihi elektronid võrreldes teise kihi elektronidega asuvad

aatomituumast kaugemal aatomituumast samal kaugusel aatomituumale lähemal

2 / 19

Väliskihile (v.a. kaks erandit) mahub elektrone maksimaalselt

32 16 8

3 / 19

Elektron on

negatiivse laenguga positiivse laenguga laenguta

4 / 19

Tuumalaeng võrdub

prootonite ja neutronite arvu summaga neutronite arvuga prootonite arvuga

5 / 19

Aatomituum on

laetud negatiivselt laetud positiivselt laenguta

6 / 19

Kõige suurema energiavaruga on

väliskihi elektronid kõik elektronid on enam-vähem ühesuguse energiavaruga kõige sisemise kihi elektronid

7 / 19

Aatomi elektronkate on

laenguta laetud positiivselt laetud negatiivselt

8 / 19

Prootoni ja neutroni massid on

enamvähem ühesugused prootoni mass on ligikaudu 2000 korda suurem neutroni mass on ligikaudu 2000 korda suurem

9 / 19

Neutron on

negatiivse laenguga positiivse laenguga laenguta

10 / 19

Aatom on

negatiivse laenguga laenguta positiivse laenguga

11 / 19

Prootoni ja elektroni massid on

elektroni mass on ligikaudu 2000 korda suurem enam vähem ühesugused prootoni mass on ligikaudu 2000 korda suurem

12 / 19

Esimesele kihile mahub elektrone maksimaalselt

2 18 32

13 / 19

Aatom koosneb

aatomituumast ja elektronkattest neutronitest ja elektronkattest prootonitest ja elektronkattest

14 / 19

Aatomituuma ja elektronkatte massid on

aatomituuma mass on palju suurem enam-vähem ühesugused elektronkatte mass on palju suurem

15 / 19

Teisele kihile mahub elektrone maksimaalselt

32 18 2

16 / 19

Ühe ja sama kihi elektronid asuvad aatomituumast

erineval kaugusel enam-vähem ühesugusel kaugusel kaugus aatomituumast ei sõltu sellest, millisel kihil elektronid asuvad

17 / 19

Teise kihi elektronid võrreldes esimese kihi elektronidega asuvad aatomituumast

aatomituumast kaugemal aatomituumale lähemal samal kaugusel

18 / 19

Prooton on