Suurem osa maailma järvedest paikneb …

Tavaliselt asub järv merepinnast …

Seisuveekogu, mis on väiksem kui 1 ha, nimetatakse …

Vee toitainete sisalduse pidev kasvamine mõjub loomastikule hästi.

Nõgude tekke alusel on Eesti järvede rühmad …

Lähtejärv saab oma vee …

… on järv, millel puudub nähtav sisse- ja väljavool.

Suubumisjärve suubunud vesi …

Järv on veega täitunud maismaanõgu, millel puudub vahetu ühendus merega.

… on järv, kuhu ükski jõgi ei suubu, kuid kust voolab välja oja või jõgi.

… on järv, millel on nähtav sissevool, kuid puuduvad nii pindmine kui ka maa-alune väljavool.

Toitelisuse ehk troofsuse järgi jaotatakse järved …

Järv saab oma vee …

… on järv, kuhu suubuvad ja voolavad välja ojad või jõed.

Järveks loetakse seisuveekogu, mis on suurem kui … hektar.

Järve tekkimise tingimusteks on …

Järvede vananemist põhjustab vee toitainete sisalduse …

Taimede hukkudes pakseneb mudasete ning järv hakkab pealt kinni kasvama.

Milline neist pole toitelisuse põhjal tehtud jaotuse järgi järvetüüp?

Vananedes muutuvad järved …