Niitude säilitamiseks ei tohi neid niita ega seal loomi karjatada.

Niidul elavad linnud teevad pesa kevadel enne taimede suureks kasvamist.

Paljudel niidutaimedel on maadligi hoidvad lehed.

Niidutaimed paljunevad risoomide abil, sest niitmise ajal pole seemned veel küpsed.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga.

Niidul on valgust vähe.

Tuul on suhteliselt nõrk.

Kulu põletamine teeb niiduloomadele vähem kahju siis, kui maapind on juba sulanud.

Eesti väärtuslikumad niidud on võetud looduskaitse alla.

Niidutaimed paljunevad enamasti seemnete abil.

Suuremad loomad julgevad niidule tulla enamasti vaid öösiti.

Niidutaimed paljunevad seemnete abil.

Kultuurniidul on taimestik inimese kujundatud.

Temperatuur on ööpäeva jooksul suhteliselt ühtlane.

Niitudel elavaid loomi ohustab suurel määral inimtegevus.

Muld on enamasti huumus- ja toitaineterikas.

Niidu kamar on tihedalt läbi põimunud rohttaimede juured ja maa-alused varred.

Niiskustingimused mullas on aastaringi suhteliselt ühtlased.

Enamik taimeliike on mitmeaastased rohttaimed.