Niitude säilitamiseks ei tohi neid niita ega seal loomi karjatada.

Tuul on suhteliselt nõrk.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga.

Niiskustingimused mullas on aastaringi suhteliselt ühtlased.

Paljudel niidutaimedel on maadligi hoidvad lehed.

Enamik taimeliike on mitmeaastased rohttaimed.

Niidul on valgust vähe.

Kultuurniidul on taimestik inimese kujundatud.

Kulu põletamine teeb niiduloomadele vähem kahju siis, kui maapind on juba sulanud.

Niidutaimed paljunevad risoomide abil, sest niitmise ajal pole seemned veel küpsed.

Niitudel elavaid loomi ohustab suurel määral inimtegevus.

Suuremad loomad julgevad niidule tulla enamasti vaid öösiti.

Niidutaimed paljunevad seemnete abil.

Niidutaimed paljunevad enamasti seemnete abil.

Muld on enamasti huumus- ja toitaineterikas.

Temperatuur on ööpäeva jooksul suhteliselt ühtlane.

Niidul elavad linnud teevad pesa kevadel enne taimede suureks kasvamist.

Niidu kamar on tihedalt läbi põimunud rohttaimede juured ja maa-alused varred.

Eesti väärtuslikumad niidud on võetud looduskaitse alla.