Niitude säilitamiseks ei tohi neid niita ega seal loomi karjatada.

Niidul on valgust vähe.

Niidutaimed paljunevad enamasti seemnete abil.

Suuremad loomad julgevad niidule tulla enamasti vaid öösiti.

Niidutaimed paljunevad risoomide abil, sest niitmise ajal pole seemned veel küpsed.

Enamik taimeliike on mitmeaastased rohttaimed.

Niitudel elavaid loomi ohustab suurel määral inimtegevus.

Muld on enamasti huumus- ja toitaineterikas.

Temperatuur on ööpäeva jooksul suhteliselt ühtlane.

Paljudel niidutaimedel on maadligi hoidvad lehed.

Niidu kamar on tihedalt läbi põimunud rohttaimede juured ja maa-alused varred.

Kultuurniidul on taimestik inimese kujundatud.

Tuul on suhteliselt nõrk.

Niidutaimed paljunevad seemnete abil.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga.

Niidul elavad linnud teevad pesa kevadel enne taimede suureks kasvamist.

Eesti väärtuslikumad niidud on võetud looduskaitse alla.

Kulu põletamine teeb niiduloomadele vähem kahju siis, kui maapind on juba sulanud.

Niiskustingimused mullas on aastaringi suhteliselt ühtlased.