Niitude säilitamiseks ei tohi neid niita ega seal loomi karjatada.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga.

Niidu kamar on tihedalt läbi põimunud rohttaimede juured ja maa-alused varred.

Niidutaimed paljunevad risoomide abil, sest niitmise ajal pole seemned veel küpsed.

Niiskustingimused mullas on aastaringi suhteliselt ühtlased.

Eesti väärtuslikumad niidud on võetud looduskaitse alla.

Niidutaimed paljunevad seemnete abil.

Tuul on suhteliselt nõrk.

Muld on enamasti huumus- ja toitaineterikas.

Suuremad loomad julgevad niidule tulla enamasti vaid öösiti.

Niitudel elavaid loomi ohustab suurel määral inimtegevus.

Temperatuur on ööpäeva jooksul suhteliselt ühtlane.

Niidul on valgust vähe.

Kultuurniidul on taimestik inimese kujundatud.

Niidul elavad linnud teevad pesa kevadel enne taimede suureks kasvamist.

Kulu põletamine teeb niiduloomadele vähem kahju siis, kui maapind on juba sulanud.

Enamik taimeliike on mitmeaastased rohttaimed.

Paljudel niidutaimedel on maadligi hoidvad lehed.

Niidutaimed paljunevad enamasti seemnete abil.