Niidul on valgust vähe.

Niidu kamar on tihedalt läbi põimunud rohttaimede juured ja maa-alused varred.

Tuul on suhteliselt nõrk.

Kulu põletamine teeb niiduloomadele vähem kahju siis, kui maapind on juba sulanud.

Muld on enamasti huumus- ja toitaineterikas.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga.

Niidutaimed paljunevad risoomide abil, sest niitmise ajal pole seemned veel küpsed.

Eesti väärtuslikumad niidud on võetud looduskaitse alla.

Niidutaimed paljunevad seemnete abil.

Niiskustingimused mullas on aastaringi suhteliselt ühtlased.

Enamik taimeliike on mitmeaastased rohttaimed.

Niitude säilitamiseks ei tohi neid niita ega seal loomi karjatada.

Suuremad loomad julgevad niidule tulla enamasti vaid öösiti.

Niitudel elavaid loomi ohustab suurel määral inimtegevus.

Temperatuur on ööpäeva jooksul suhteliselt ühtlane.

Niidul elavad linnud teevad pesa kevadel enne taimede suureks kasvamist.

Paljudel niidutaimedel on maadligi hoidvad lehed.

Niidutaimed paljunevad enamasti seemnete abil.

Kultuurniidul on taimestik inimese kujundatud.