Temperatuur on ööpäeva jooksul suhteliselt ühtlane.

Niitudel elavaid loomi ohustab suurel määral inimtegevus.

Enamik taimeliike on mitmeaastased rohttaimed.

Niidul on valgust vähe.

Kulu põletamine teeb niiduloomadele vähem kahju siis, kui maapind on juba sulanud.

Kultuurniidul on taimestik inimese kujundatud.

Paljudel niidutaimedel on maadligi hoidvad lehed.

Niidul elavad linnud teevad pesa kevadel enne taimede suureks kasvamist.

Niiskustingimused mullas on aastaringi suhteliselt ühtlased.

Suuremad loomad julgevad niidule tulla enamasti vaid öösiti.

Tuul on suhteliselt nõrk.

Muld on enamasti huumus- ja toitaineterikas.

Niitude säilitamiseks ei tohi neid niita ega seal loomi karjatada.

Niidutaimed paljunevad enamasti seemnete abil.

Liblikõielised taimed rikastavad mulda lämmastikuga.

Niidutaimed paljunevad seemnete abil.

Eesti väärtuslikumad niidud on võetud looduskaitse alla.

Niidu kamar on tihedalt läbi põimunud rohttaimede juured ja maa-alused varred.

Niidutaimed paljunevad risoomide abil, sest niitmise ajal pole seemned veel küpsed.