Eesti hariduse ajalugu. Ajaloo test. Vali õiged vastused
Tallinna toomkiriku juurde asutatakse kool.
Virumaal vangistatakse Johannese nimeline poiss ja saadetakse õppima Segebergi kloostrisse. Hiljem saab temast Liivimaal Holmi kihelkonnas preester.
Avataks Miina Härma Gümnaasium, mis on esimese eestikeelse keskkoolina asutatud gümnaasium.
1543 asutatakse Tallinnas Tsistertslaste Püha Mihkli kloostri hoonetes …
Ilmub esimene eestikeelne matemaatika õpik.
B.G.Forselius külastab oma õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga …
Kirikuõpetaja Isaacus Mariestadius Hasselblatt rajas Noarootsis esimese Põhja-Eesti talurahvakooli.
Tallinnas hakkab pidama Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller eesti kooli.
Piiskop Johann Kievel asutab Saaremaal Rostockist kutsutud õpetajaga ladinakeelse triviaalkooli, kuhu võetakse ka talupojalapsi.
Asutati Eesti vanim tegutsev kool (Gustav Adolfi Gümnaasium).
Narvas asutatakse ladinakeelset lugemist ja kirjutamist ning rehkendamist õpetav linnakool, mille esimeseks koolmeistriks saab Simon Schoneberg.
Ilmub esimene tiitellehega eestikeelne aabits “ABD ehk Luggemise Ramat Lastele”, mille autoriks on Lüganuse pastor Otto Wilhelm Masing.
Esimene teade, et rahvakooliõpetaja Eestis on naine.
Petseri kloostri abt Kornelius asub koole asutama Ugarevas, Tabinas ja Vastseliinas.
Tallinnasse jõuavad esimesed trükitud raamatud – piiblid, psaltrid, kaanonid.
Esimene teade aabitsast Tallinnas.
B.G.Forselius võtab oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist eesti koolmeistrit, kes on …
Liivimaa maapäev kohustab vaimulikke õpetama talurahvale ristiusu algeid.
Saksa hernhuutlane Michael Petersen asutab esimese kooli Vormsi saarel, kus peatselt õpib …
1662 töötas Viljandis kool, mille kulud kaeti elanikelt võetava …
Tallinna linnavalitsus ehitab kooli Pikale tänavale.
„Obzor estljandskoi gubernii” teatab seisuga 1.jaanuar 1905 on Eestimaa kubermangus …
Avatakse Tartu Ülikool – Academia Gustaviana filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskonnaga.
Wittenbergis Hans Luffti trükikojas valmib kakskeelne (alamsaksa ja eesti keelne) katekismus, mis on esimeseks eesti keelse raamatu trükiseks.
1542 võtab Tallinna raad vastu otsuse, et vaesed kodutud poisid, kes linna peal jooksevad, …
Tallinnas Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool muudetakse kolmeastmeliseks triviaalkooliks, kust võrsuvad esimesed haritlased (Johann Koell, Hans Susi, Balthasar Russow jt), kes hakkavad looma eestikeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset kooliõpetust.
Asutatakse Tallinnas Kalamaja kiriku juures kool eestlaste, rootslaste ja soomlaste lastele.
Pärnus ja Tartus avatakse esimesed ladinakeelsed toomkoolid.
Rootsi kuningas Sigismund III lubab Rakvere linnal võtta ametisse koolmeister, kellele nähakse ette aastapalgaks …