1710–1856. Vene aja algus

Algas Vene aeg (1710–1918)

1718 Hakati ehitama Kadrioru lossi.
1721, 30. august Uusikaupunki rahu; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu-Karjala.
1730. aastad Eestis (esialgu Saaremaal) hakkasid tegutsema hernhuutlased (vennastekogudused), kes hoolitsesid rahva kirjaoskuse eest.
1775, 25. juuni Tartu suurpõleng.
1782 Kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir.
1783 Paldiski sai linna õigused.
1784, 16. oktoober Võru linna asutamine.
1788–90 Rootsi-Vene sõda.
1792 Rõika-Meleski peeglivabriku asutamine.
1802 21. aprillil avati taas Tartu ülikool; ilmus Johann Christoph Petri „Eestimaa ja eestlased”.
1812 Maakaitseväe moodustamine seoses Napoleoni sõjakäiguga Venemaale.
1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
1817 Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.
1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.
1823 Johann August von Hagen asutas Tallinnas esimese eestlaste lauluseltsi.
1834 Sindi kalevivabrik alustas tööd.
1834–38 Põllumajanduse Instituut Vana-Kuustes.
1838 Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) asutamine.
1839 Volmaris (Valmiera) asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar (Cimze seminar, a-st 1849 Valgas).
1841, september Pühajärve sõda.
1843 Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.
1849 Nikolai l kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse; talusid sai hakata ostma päriseks.
1851 Narva linavabriku asutamine.
1853 Eesti Loodusuurijate Seltsi asutamine.
1854–55 Inglise-Prantsuse laevastik Eesti vetes seoses Krimmi sõjaga.
1856 Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.