EESTI JÄRVEDE TAIMESTIK

Eesti järvedes kasvab palju erinevaid taimeliike. Eriti rohkesti on mitmesuguseid vetikaid. Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad.

Järve kallastel ja järvevees kasvavad mitmesugused õistaimed. Erineval sügavusel kasvavad
erinevad taimed

Kaldal vee ja maismaa piiril kasvavad kaldataimed, kes taluvad pidevat niiskust ning
üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihma korral. Puudest on tavalised pajud ja lepad.

Kaldaveetaimed võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees, näiteks pilliroog, hundinui,
järvkaisel. Nendel on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või
juuretaolised risoomid ning tuulele vastupidavad painduvad varred.

Kaldaveetaimed on toiduks mitmesugustele veeloomadele. Nende vahel leiavad varju ning pesapaiga paljud linnud ja teised loomad.

Kaldast kaugemal mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem. Seal kasvavad vastu veepinda
liibuvate ujulehtedega taimed, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Nende seas on
taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp) ning taimi, kes vabalt
veepinnal ujuvad (lemmel). Sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust, kasvavad ainult
veesisesed taimed. Nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale
(särjesilm).

Veetaimedel on mitmeid iseärasusi, mis aitavad neil vees paremini toime tulla. Ujulehtedega
taimede lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud, nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk.

Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja
kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev
ja hästi harunenud juurestik.

Eesti järvede suurtaimestikus on määratud üle 100 liigi soontaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ja sama palju mändvetiktaimi.

Järvede suurtaimestik jaotatakse:

  1. Kaldaveetaimestikuks. Kaldaveetaimed kasvavad poolest saadik vees, sellisteks on näiteks pillroog, hundinui, järvkaisel. Neil on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid ning tuulele vastupidavad painduvad varred.
  2. Ujulehtedega taimestikuks. Ujulehtedega taimedel ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied, juurtega kinnituvad nad veekogu põhja (nt vesiroos, vesikupp).
  3. Ujutaimestikuks. Ujutaimed ujuvad vabalt veepinnal (nt väike lemmel).
  4. Veesiseseks taimestikuks. Veesisesed taimed kasvavad sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust. Nad on üleni vee all (nt vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (nt särjesilm).

Allikas: Keskkonnaagentuur

TEST:

Pilliroog

Pilliroog

Hundinui

Vesiroos

Vesikupp

results loading