MULLA TEKKIMINE

Mullateke on lakkamatu protsess ja seda mõjutavad veeolud, temperatuur, organismid, inimtegevus, maapinna kuju, mulla vanus. Mulla tekkimiseks on vaja sobivat pinda ning seal elavaid organisme. Õhutemperatuuri muutumisel, tuule ja vee mõjul kivimid murenevad, sinna asuvad elama rohelised taimed ja mikroorganismid ning tekibki muld. Muld tekib igasugusel kivimil ja selle murenenud osal. Ühed esimesed organismid, mis kivmile või sellel murenenud pinnale elama asuvad , on sageli samblikud, kes võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust, samal ajal eritades happeid sisaldavaid ühendeid, mis lagundavad kivimeid. Järk-järgult osa samblikke sureb, surnud samblikke hakkavad lagundama bakterid ja seened, tekib õhuke huumuskiht, millele saavad elama asuda nõudlikumad rohelised taimed. Ka nende juured eritavad happelisi ühendeid, mis kivimi- ja liivaosakesi edasi murendavad.  Surnud taimede kõdunemisel suureneb huumuse hulk mullas veelgi. Igal aastal jääb maapinnale taimejäänuseid, mis kõdunevad ja segunevad kivikeste, liiva ja saviosakestega. Taimejäänused satuvad mullas leiduvate mikroorganismide, putukate, nende vastsete ja vihmausside elutegevuse mõju alla ning muutuvad mulla koostisosaks.

Pilt2 (800x314)

 

TEST

See artikkel on retsenseerimata.