Nägemisdefektid. Prillid
Sellist nägemisdefekti, mille korral silmast kaugel asuvate eseme kujutis tekib mitte võrkkestale vaid hoopis selle ette, nimetatakse lühinägelikkuseks. Kui aga silm ei suuda teravustada lähedal asuvate esemetest tekkivat kujutis ning see tekib hoopis võrkkesta taha, nimetatakse seda defekti kaugelenägelikkuseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. K-täht
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime värve!
I ja J-i õigekiri
Lahused
Знакомство с химией
Растворы
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. E-täht
https://www.youtube.com/watch?v=nrrXFIWd1AY
Nägemisdefekte korrigeeritakse prillide abil. Kui tegu on lühinägelikkusega, siis pannakse prilliläätsedeks hajutavad läätsed, kui kaugelenägelikkusega, siis koondavad läätsed. Prilliklaaside number näitab prillides kasutatavate läätsede optilist tugevust.
„Miinusprillid“ tähendavad seda, et tegu on hajutavate (või ka nõgusate) läätsedega ja neid kannavad lühinägelikud inimesed, „plussprillid“ aga seda, et tegu on koondavate (või ka kumerate) läätsedega ja neid kannavad kaugelenägelikud inimesed.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

