PINNAMOOD JA PINNAVORMID KAARDIL

Pinnamood ja pinnavormid

Pinnamood ehk reljeef on maapinna üldine kuju. Pinnavormid on pinnamoe osad, mis erinevad ümbritsevast alast kuju ja kõrguse poolest. Eesti pinnamoodi iseloomustavad tasased alad, mida ilmestavad künkad, kõrgendikud, nõod ja orud. Küngas on laugete nõlvadega maapinna kühm, mis on ümbritsevatest aladest kuni 200 m kõrgem. Org on piklik süvend maapinnas, mis on tekkinud vooluvee kulutaval toimel. Kaardil kujutatakse madalamad alad rohelise värviga, kõrgemad aga pruunika tooniga.

 

Eesti looduskaart:

Eesti pinnavormid

Allikas

Eesti pinnavormide tekkimine

Eesti pinnamood perspektiivvaates

 

Absoluutne kõrgus ja samajooned

Selleks, et lugeda kaardilt iga üksiku pinnavormi kõrgust, peavad seal olema samakõrgusjooned ehk horisontaalid. Iga horisontaal ühendab kaardil kõiki ühesuguse kõrgusega punkte ning aitab näha pinnavormi kuju. Kui kaardil on näidatud samajoontega merede sügavust, nimetatakse neid jooni samasügavusjoonteks. Samajoonte vahele jäävad alad on värvitud erinevat tooni ning mida suuremad on joonte vähele jäävad alad, seda tasasem on maapind. Tihedalt paiknevad jooned näitavad järsku tõusu või langust. Languse suunda aitavad määrata samajoontele joonistatud kriipsud ehk langujooned. Joonte kaardile kandmiseks on valitud tase, kust kõrguse ja sügavuse mõõtmine algab ning selleks on maalilmamere tase ehk null meetrit. Absoluutseks kõrguseks nimetatakse kõrgust merepinnast.

 

Suhteline kõrgus

Suhteline kõrgus näitab, kui palju asub üks maapinna punkt kõrgemal või madalamal teisest punktist. Mägedeks nimetatakse kõrgendikke, mille kõrgus jalamilt on üle 200 m. Jalam on künka nõlva alumine lauge osa.  Eestis seega mägesid ei leidu ja tegemist on küngastega. Eesti kõrgeima künka Suure Munamäe absoluutne kõrgus on 317 m, kuid selle kõrgus võrrelduna temast põhja jääva niiduga on vaid 45 m. Lääne-Eestis paikneb madalik, kus absoluutne kõrgus ei ületa 30 m ja suhtelised kõrgused kõiguvad vaid paar meetrit.

Suur Munamägi

Foto: Jorma Suumann


Mõhn on liustiku sulamisvee setetest koosnev üldjuhul ümar kuhjepinnavorm. Eestis kõige levinum mõhnatüüp on küngasmõhn, mis on kujult enamasti ümara või ovaalse kujuga 5–25 m kõrge küngas nõlvakaldega 5–25°. Samuti leidub mõhnu, mis on kühmu-, kupli-, künnise-, seljaku- või vallikujulised. Mõhnad võivad olla ka tasase lavaja laega, moodustades harilikult kõrgeid hajali asetsevaid lavamõhnu, mis on Eestis levinumad Kirde-Eestis.

Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all.

Tiit Tõnurist/Hiiumaa Mudeliklubi

Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus

Pildi autor: Tiit Tõnurist/Hiiumaa Mudeliklubi

Joonis. Absoluutne ja suhteline kõrgus: Geoloogia

TEST

results loading