POPULATSIOONIST

Eesti keeles on seda loodusteaduse mõistet nimetatud ka asurkonnaks. Asurkonna moodustavad kõik samasse liiki kuuluvad elurid, kes elavad ühes ja samas geograafilises piirkonnas ning kasutavad samu elutingimusi ning toidupaika.

Näiteks elab Eestis punaorav. Saartel elab aga selle tumedama karvkattega vorm. Nii võib väita, et saartel on orava tumedakarvaline populatsioon. Vaatamata karvkattele on need oravad samast liigist ning annavad ristudes vabalt elujõulise pesakonna. Talvisel ajal võivad oravad olla ühtviisi hallikad.

Punaorava erinevate populatsioonide esindajad.

Vainurästas on üks meie tavalisemaid laululinde. Tähelepanuväärne on see, et vaatamata heale lennuvõimele moodustavad isegi ühe ja sama asula erinevates parkides elavad linnud erinevaid populatsioone. Välimuselt nad ei erine, kuid erinevas populatsioonis laulavad nad erineval viisil. Seesuguseid erinevusi nimetatakse populatsioonisiseseks muutlikkuseks, mis annab võimaluse uute liikide kujunemiseks tohutult pika aja jooksul.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Vainurästas

Ökosüsteem on hulga laiem mõiste, hõlmates kõiki ühes paigas koos elavaid liike. Erinevad liigid on toitumissuhete kaudu üksteisega seotud. Ökosüsteem hõlmab nii elureid kui ka neid ümbritsevat keskkonda. Ökosüsteemi heaks näiteks on saar koos oma elustikuga. Samas on see kõrvuti ookeani ökosüsteemiga.

Ökosüsteemid: saared, ookean, metsad, järv.

Kõik ökosüsteemid meie planeedil kokku moodustavad biosfääri. Biosfäär ehk elukond on elusloodust sisaldav pealmine kiht Maal, mis hõlmab nii kivistikku, mullastikku, õhustikku kui ka veestikku. Mõnikord loetakse elukonna hulka ka inimesed koos nende tegevusega (seda nimetatakse sotsiosfääriks, mis omakorda koosneb semiosfäärist ehk teadus- ja suhtlemisvõrgustikust ning noosfäärist ehk mõistusesfäärist).