Võnkumised ja lained
Võnkumiste periood:
kus T – võnkeperiood (s); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-)
Võnkumiste sagedus:
kus f – võnkesagedus (Hz või s-1); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-)
Seos perioodi ja sageduse vahel:
kus f – võnkesagedus (Hz või s-1), T – võnkeperiood (s)
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kell ja kellaaeg
Algebralised murrud
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Segame värve!
Ioonid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
MEISTERDA! Papist kevadlill
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Õpime tähti. G-täht
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Hariliku murru kordamine
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Pendli võnkeperiood:
kus T – võnkeperiood (s); l – pendli pikkus (m); g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt g = 9,81m/s2 ≈ 10 m/s2)
Vedrupendli võnkeperiood:
kus T – võnkeperiood (s); m – koormise mass (kg); k – vedru jäikustegur (N/m)
Võnkumiste ringsagedus:
kus – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); f– võnkesagedus (Hz või ka s-1)
Võnkefaas:
kus – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s)
Harmooniliste võnkumiste võrrand:
kus x – hälve (m); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Siinuse asemel võib olla ka koosinus!
Kiiruse võrrand harmoonilisel võnkumisel:
kus vx– hetkkiiruse väärtus – projektsioon x-teljel (m/s); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Valem kehtib kui keha hälve muutub harmooniliselt ning on kirjeldatud võrrandiga x=Asin(ωt)
Kiirenduse võrrand harmoonilisel võnkumisel:
kus ax – hetkkiirenduse väärtus – projektsioon x-teljel (m/s2); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Valem kehtib kui keha hälve muutub harmooniliselt ning on kirjeldatud võrrandiga x=Asin(ωt)
Laine levimise kiirus:
kus v – laine(frondi) levimise kiirus (m/s), λ – laine lainepikkus (m), f – laine võnkesagedus (Hz), T – laine võnkeperiood (s)
Interferentsi miinimumtingimus:
Δ – lainete käiguvahe – kahe laine poolt ruumipunktini jõudmiseks läbitud teepikkuste erinevus (m), λ – laine lainepikkus (m), k = 0, 1, 2, 3 jne – tegur
Interferentsi maksimumtingimus:
Δ – lainete käiguvahe – kahe laine poolt ruumipunktini jõudmiseks läbitud teepikkuste erinevus (m), λ – laine lainepikkus (m), k = 0, 1, 2, 3 jne – tegur
Doppleri efekt:
Kus f – vastu võetav sagedus; f0 – allika poolt genereeritav (oma)sagedus; v – laine levimise kiirus keskkonnas; us – saatja kiirus (NB! us>0 – kui saatja eemaldub vaatlejast), uv – vaatleja kiirus (NB! uv>0 – kui vaatleja läheneb allikale) NB! Kõiki kiirusi mõõdetakse m/s ning kindlasti samas taustsüsteemis!
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!