Keemine
Keemine on selline vedeliku aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril – keemistemperatuuril – kogu vedeliku ruumala ulatuses.
Keemistemperatuur on seotud keeva vedeliku ainega – erinevatel ainetel on erinev keemistemperatuur. Samuti sõltub keemistemperatuur vedelikule atmosfääri poolt avaldatavast rõhust (õhurõhust) – mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on vedeliku keemistemperatuur.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpime tähti. R-täht
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Õpime tähti. Ö-täht
Jane Snaith. Traumateadlik kool
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Keemise ajal vedeliku temperatuur ei muutu ehkki vedelik saab kogu aeg energiat juurde.
Vedeliku keetmiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära vähendamiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks.
Vedeliku aurustamises keemis- või muul jääval temperatuuril vajalik energiakogus (soojushulk Q) on võrdeline vedeliku massiga (m) ning sõltub vedeliku materjalist:
kus Q – aine poolt keemise ajal saadav soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – keemisel aurustunud aine mass, mõõdetuna kilogrammides, L – keemissoojus – keevale ainele iseloomulik suurus.
Soojushulka, mis on vajalik 1 kg antud aine aurustamiseks tema keemistemperatuuril nimetatakse vedeliku keemissoojuseks (L).
Keemissoojust mõõdetakse samades ühikutes kui sulamissoojustki – džaulides kilogrammi kohta (1 J/kg)
Keemistemperatuuril toimuval kondenseerumisel vabaneb sama palju soojust kui kulub sama koguse aine aurustamiseks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
