1857–1880. Rahvusliku ärkamise aeg

10. klass > Ajalugu > Eesti ajaloo kronoloogia

Eesti rahvuslik ärkamise aeg (1857–80)

  • 1857 Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees); Kreenholmi Manufaktuuri asutamine.
  • 1857–61Kalevipoja” ilmumine ÕES-i toimetistes.
  • 1858 Mahtra sõda.
  • u 1860 Algas laialdane purjelaevaehitus Eesti randades; algas maarahva rohke asumine linnadesse.
  • 1861 Maltsvetlaste minek Krimmi.
  • 1863 Hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist.
  • 1864, 21. november Johann Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri.
  • 1865 Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.
  • 1866 Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt; kaotati mõisnike kodukariõigus; käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine linnades avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda.
  • 1868 Teoorjuse kaotamine; viimane näljahäda Eesti rahva ajaloos, tekkis viljaikalduse tõttu.
  • 1868–70 Carl Robert Jakobsoni kolm isamaa kõnet.
  • 1869, 18.–20. juuni I üldlaulupidu (Tartus).
  • 1870 Kunda tsemenditehase asutamine.
    24. juuni Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (Lydia Koidula „Saaremaa Onupoeg” Vanemuises).
    24. oktoober Avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski-Tallinna-Narva ja edasi Peterburi suunas).
  • 1870–71 Asutati esimesed põllumeeste seltsid – Tartus, Pärnus ja Viljandis.
  • 1872–93 Eesti Kirjameeste Selts.
  • 1875 Laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus.
  • 1880 Eduard Bornhöhe „Tasuja”, sai paljudele esimeseks rahvuslikuks innustajaks.
    11.–13. juuni III üldlaulupidu (Tallinnas esimene).

Allikas: Eesti ajaloo kronoloogia