1881–1904. Venestusaeg

10. klass > Ajalugu > Eesti ajaloo kronoloogia

Venestusaeg (18811904)

  • 1881, 15. märts Tsaar Aleksander II tapeti pommiatentaadiga; troonile tõusis Aleksander III, tagurlik ja šovinistlik valitseja.
    19. juuni 17 Eesti seltsi märgukiri Aleksander III-le; saadikutele keisri korraldatud vastuvõtt Petrodvoretsis.
    20. august Avati Tallinna Peetri Reaalkool.
  • 1882 Suri C. R. Jakobson (41-aastaselt), Jakob Hurt oli siirdunud Peterburi, Eesti ühiskond oli ilma silmapaistvate juhtideta.
  • 1882–83 Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga.
  • 1883, 7. detsember Tartus asutati Hugo Treffneri gümnaasium.
  • 1884, 23. mai Otepää kirikus õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp.
  • 1886 Asjaajamiskeeleks linna- ja vallavalitsustes vene keel.
  • 1887 Üldhariduskoolide õppekeeleks kolmandast klassist alates vene keel.
  • 1888 Jakob Hurt algatas Eesti rahvaluule kogumise; Põltsamaal avati venekeelsena Eesti Aleksandrikool.
    10. august Avati esimene hoburaudtee – Tallinnas praeguse Viru väljaku ja Kadrioru vahel.
  • 1889 Toris asutati Eesti esimene karskusselts; Tartu ülikoolis ja teistes õppeasutustes algas üleminek vene õppekeelele.
    17. november Oma viimase istungi pidas a-st 1319 tegutsenud Tallinna magistraat.
  • 1893 Kundas hakkas tööle Eesti esimene hüdroelektrijaam (210 kW).
  • 1895, 7. mai Tallinnas esimene mootorrattasõidu demonstratsioon.
  • 1896 Tartu Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson, suunaandjaks Villem Reiman; Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused.
    27. juuli Avati Muhu ja Saaremaa vaheline Väinatamm.
    23. august Tallinnas esimene autosõidu demonstratsioon.
    6. oktoober Liikluse avamine esimesel kitsarööpmelisel raudteeliinil (Pärnu-Valga).
  • 1897, 28. jaanuar Ülevenemaaline rahvaloendus.
  • 1899 Restus asutati Eesti esimene ühispiimatalitus.
    27.-29. juuni Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Eesti I põllutöökongress.
  • 1900 Tallinnas hakkas tööle elektrimootoritehas Volta; Aleksander Läte asutas Tartus Eesti esimese sümfooniaorkestri.
  • 1900–03 Majanduskriis.
  • 1900–15 Pärnus tegutses tselluloositehas Waldhof.
  • 1901 Konstantin Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja.
  • 1902 Tartus asutati esimene Eesti pank.
  • 1903 Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse.
  • 1904 Asutati kirjastus Noor-Eesti; valmis Keila-Haapsalu raudteeliin; Tallinnas võtsid eestlased koos venelastega K. Pätsi ja Voldemar Lenderi juhtimisel sakslastelt üle linnavalitsuse; esimese Eesti naisena jõudis akadeemilise hariduseni Berni ülikooli arstina lõpetanud Selma Feldbach.

Allikas: Eesti ajaloo kronoloogia