1917–1918. revolutsiooniaasta, Eesti Vabariigi sünd ja Saksa okupatsioon

10. klass > Ajalugu > Eesti ajaloo kronoloogia

Revolutsiooniaasta, Eesti Vabariigi sünd ja Saksa okupatsioon (1917–18)

  • 1917
    22. veebruar Asutati Tallinna Eesti Liit – Eesti seltside ülemaaline ühendus.
    1. märts Tallinnas algas üldstreik.
    2. märts Sõjalaevade madrused läksid Tallinnas maale ja ühinesid töölistega; vabastati vangid, pandi põlema vanglatena kasutatud Toompea loss ja Paks Margareeta.
    26. märts 40 000 eestlase, sh 15 000 sõjaväelase demonstratsioon Petrogradis maakondade esindajate nõudmiste toetuseks.
    30. märts Vene Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu.
    23. mai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised.
    18.–21. juuni I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee.
    1. juuli Maanõukogu tuli Toompeal kokku.
    2. juuli Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist).
    3.–4. juuli Eesti rahvuskongress Tallinnas.
    20.–21. juuli Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks Maavalitsuse.
    29. september – 8. oktoober Sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa.
    27. oktoober Bolševikud tagandasid Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermanguvalitsuse komissari Jaan Poska ja võtsid võimu enda kätte.
    1. november Suleti kõik mittekommunistlikud ajalehed.
    15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ja otsustas riigikorra määramiseks ning täieõigusliku võimu loomiseks Eestimaal kokku kutsuda Asutava Kogu.
    24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks.
    31. detsember Tallinna ja kogu Eestimaa õigeusu piiskopiks kuulutati Platon.
  • 1918
    jaanuar Asutava Kogu valimised.
    1. veebruar Kehtestati uus (Gregoriuse) kalender (1. veebruari asemel tuli kohe 14. veebruar).
    19. veebruar Maanõukogu juhatus ühes vanematekoguga kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi – kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (Päästekomitee: K. Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik).
    20. veebruar Saksa vägi läks Kessulaiust ja Kuivastust teele Lihula poole; 1. Eesti polk võttis Haapsalus võimu.
    21. veebruar Saksa vägi läks Hiiumaalt teele Haapsalu poole.
    23. veebruar Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik.
    24. veebruar Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik; moodustati Ajutine Valitsus, selle juhiks sai K. Päts; Saksa sõjavägi jõudis Tartusse.
    25. veebruar Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudis Saksa sõjavägi.
    4. märts Saksa sõjavägi jõudis Narva, seega oli kogu Eesti okupeeritud.
    aprill Eesti rahvusväeosad saadeti laiali; J. Vilms püüdis valitsuse eriülesandel pääseda Soome ja Rootsi, ta tabati koos kaaslastega Suursaarel ning lasti sakslaste korraldusel Helsingis maha.
    11. november Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek; moodustati Eesti Kaitse Liit.
    20. november Esimene Ajutine Valitsus pani oma volitused maha.
    21. november Algas vabatahtlike mobilisatsioon Eesti rahvaväkke.
    22. november Enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi.
    24. november Virumaal algas sundmobilisatsioon.
    27. november K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse.

Allikas: Eesti ajaloo kronoloogia