1918–1920. Eesti Vabadussõda

10. klass > Ajalugu > Eesti ajaloo kronoloogia
  • 1918
    28. november Vene vägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva.
    29. november Eesti Töörahva Kommuuni – Eesti bolševike nukuvalitsuse – moodustamine; Eestis kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon.
    8. detsember Punavägi vallutas Võru; Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.
    10. detsember Eesti sai Soomelt esimese välislaenu – 10 miljonit marka.
    12. detsember Inglise laevastik jõudis Liibavist Tallinna.
    15. detsember Punavägi vallutas Rakvere.
    21. detsember Punavägi vallutas Tartu.
    23. detsember Asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja ametikoht (ülemjuhatajaks määrati polkovnik J. Laidoner).
    24. detsember Punavägi vallutas Tapa.
    30. detsember Esimesed Soome vabatahtlikud jõudsid jäämurdjaga Suur Tõll Tallinna.
  • 1919
    7. jaanuar Algas Eesti sõjaväe vastupealetung.
    9. jaanuar Eesti vägi vabastas Tapa.
    12. jaanuar Eesti vägi vabastas Rakvere.
    14. jaanuar Eesti vägi vabastas Tartu.
    18. jaanuar Eesti vägi vabastas Narva.
    31. jaanuar Paju lahing; võit avas Eesti väele tee Valka.
    1. veebruar Eesti vägi vabastas Valga ja Võru.
    2. veebruar Suri Paju lahingus haavata saanud Julius Kuperjanov.
    5. veebruar Eesti vägi jõudis Petserisse.
    16.–21. veebruar Väheinformeeritud Saaremaa talupoegade mäss Eesti Vabariigi võimude vastu.
    16. veebruar – 24. mai Punaväe vastupealetung Eesti taasvallutamiseks; punavägi peatati.
    5.–7. aprill Asutava Kogu valimised.
    23. aprill Asutava Kogu avamine (enamik kohti kuulus selles vasakjõududele).
    27. aprill Põhja-Lätis langes soomusrongide divisjoni ülem kapten Anton Irv.
    9. mai Ajutine Valitsus astus tagasi, tegevusse astus Otto Strandmani valitsus.
    13. mai Algas vene valgekaartlaste Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile.
    15. mai Algas Eesti ja Ingeri väe operatsioon Ingerimaa vabastamiseks.
    19. mai Asutav Kogu avaldas Eesti riikliku iseseisvuse deklaratsiooni.
    25. mai Eesti vägi vallutas Pihkva.
    27. mai Algas Eesti väe pealetung lõunarindel Võru juurest Jakobstadti (Jēkabpils).
    30. mai Venemaal saadeti laiali eestlaste punavägi.
    5. juuni Sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas Landeswehr’i sõda.
    19. juuni Petrogradi all algas punaväe vastupealetung vene valgekaartlaste Põhjakorpuse vastu.
    19.–20. juuni Limbaži (Lemsalu) ja Straupe (Roopa) lahing (Eesti väe ja Rauddiviisi vahel).
    21.–23. juuni Võnnu (Cēsise) lahing Landeswehr’i ja Rauddiviisiga. Eestlaste võit, mille mälestuseks tähistatakse võidupüha.
    24. juuni – 3. juuli Eesti väe pealetung Riia suunas.
  • Vabadussõda, sõdurid Lätis

    Vabadussõda, sõdurid Lätis

    8. juuli Algas punaväe pealetung Pihkva tagasivallutamiseks.
    29. august Punavägi vallutas Pihkva.
    17.–18. september Rahuläbirääkimised venelastega Pihkvas, jäid tulemusteta.
    10. oktoober Asutav Kogu võttis vastu radikaalse maaseaduse, millega ligi 97% mõisamaid võõrandati riigile (talumaadeks jagamiseks); vene valgekaartlaste Loodearmee alustas teist pealetungi Petrogradile.
    10.–23. oktoober Eesti soomusrongid Riias võitluses Pavel Bermondt-Avalovi väega.
    10. oktoober Eesti vägi alustas teist pealetungi Pihkvale.
    13. oktoober Eesti ja Ingeri vägi alustasid Krasnaja Gorka operatsiooni.
    5.–7. november Eesti väe kolmas pealetung Pihkvale.
    11. november Valitsus otsustas, et Eesti vägi ei anna enam toetust vene valgekaartlastele.
    16. november Algas Eestisse taganeva Loodearmee desarmeerimine.
    18. november Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitsuse, peaministriks J. Tõnissoni.
    16. november – 30. detsember Vabadussõja lõppvõitlused Viru rindel, punaväe katsed Eestisse sisse murda ja parandada oma positsioone rahuläbirääkimiste ajaks.
    26. november – 9. detsember Krivasoo (Kriuša) lahingud; eestlased lõid tagasi venelaste läbimurded.
    1. detsember Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena.
    5. detsember Tartus algasid rahuläbirääkimised (Eesti delegatsiooni juhtis J. Poska, Nõukogude Vene delegatsiooni Adolf Joffe).
    31. detsember Kirjutati alla vaherahulepe.

  • 1920
    3. jaanuar Hakkas kehtima vaherahu.
    2. veebruar Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

youtube_video

youtube_video

youtube_video

Allikas: Eesti ajaloo kronoloogia