AATOM

7. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Kõik meid ümbritsev koosneb mitmesugustest ainetest, mis omakorda koosnevad aatomitest. Kuna aatom on liiga väike, et seda silmaga näha, on loodud aatomi lihtsustatud mudel. Mudelis kasutatakse erinevate aatomite eristamiseks erinevaid värve ning tegelikkuses väiksemad aatomid on ka mudelil väiksemad.

Aatom koosneb elektronidest ja aatomi tuumast. Tuumas aga paiknevad prootonid ja neutronid. Elektronid liiguvad ümber tuuma ning moodustavad elektronkatte. Elektronid ja prootonid omavad laengut ning nende vahel mõjub elektrijõud ka siis, kui nad ei liigu kindlas suunas. Kuna paljud ained püsivadki koos vaid seetõttu, et nende laetud osakesed tõmbuvad omavahel, võib öelda, et elektrijõud hoiabki maailma koos.

Prooton ja neutron

Tuumas paiknevatel prootonitel on positiivne laeng ning neutronid on laenguta, mistõttu on tuum positiivse laenguga. Tuumalaeng on võrdne prootonite arvuga tuumas ning näiteab positiivse laengu suurust. Elektronkattes liikuvate elektronide laeng on sama suur kui prootonitel, kuid vastandmärgiline ehk negatiivne. Kuna erimärgiliselt laetud osakesed tõmbuvad üksteise poole, siis tõmbuvad ka elektronid ja prootonid. Aatom tervikuna on laenguta ehk neutraalne, kuna aatomis on elektrone sama palju kui prootoneid.

Aatomite massi väljendamiseks kasutatakse aatommassiühikut (amü) ja aatomi massi aatommassiühikutes nimetatakse aatommassiks. 1 amü= 1,66•10−24 g. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu 1 amü ja enamik aatomi massist on koondunud tuuma, kuna elektronide mass on väga väike. Aatommassi leidmiseks tuleb liita aatomis olevate prootonite ja neutronite arv. Näiteks on hapniku aatomi tuumas 8 prootonit ja 8 neutronit ning seega on hapniku aatommassiks 16 amü.

prootonite arv+neutronite arv= massiarv (A)

Prootoni tähis on p, neutronil n ja elektronil e−

TEST

Aatomi koostis ja omadusi. Vali õige.

Aatomi ehitus:

youtube_video

Inside an atom song:

youtube_video