DIEET

9. klass > Bioloogia > Õppeaasta

Dieetideks nimetatakse enamasti kehamassi alandamiseks kasutatavaid piiranguid toitumises. Tegelikult tähendab dieet terminina (Teaduslike terminite kõrval on kasutusel nn igapäevased käibemõisted, millistest on peaaegu võimatu vabaneda. Nii seostub sõnaga «dieet» enamikule näljutamine.) tervislik toitumisviis.

 

Ülekaalulised inimesed eksperimenteerivad sageli enda peal erinevate nn dieetidega. Ühed leiavad, et kartulit ja liha ei tohiks mingil juhul koos süüa, teised ei söö üldse punast liha, kolmandad söövad äärmiselt üksluiset toitu kuni paastu ehk nälgimiseni. Kõige olulisem seejuures on inimese enese usk vastava dieedi toimimisse. Enamasti aga ei suudeta endale võetud rangeid norme pikaaegselt jälgida.

 

Väga palju reklaamitakse mitmesuguseid toidulisandeid kui kehakaalu vähendamise imevahendeid. Paraku töötavad sellisedki vaid seni, kuni vastavat toidulisandit tarvitada. On teada, et sellised tooted pole odavad ning teenivad ilmselgelt tootja kasumit. Mitmetel sedalaadi vahenditel on koguni kahjulikud kõrvaltoimed. Kõiki sedalaadi tooteid ühendab fakt, et teaduslikke uuringuid pole tehtud ning enamasti loodetakse ülekaalulistes usu tekitamisele, esitades emotsionaalseid pilte stiilis «enne ja pärast».

 

Selleks, et kehamass püsiks normis, tuleb piisavalt liikuda ning süüa võimalikult mitmekesist toitu sellistes kogustes, mis on inimesele vajalikud oma tegevuste juures. Mõistagi peab sportlane või rasket füüsilist tööd tegev inimene sööma palju enam kui istuva eluviisiga kontoritöötaja. Kõige olulisem on jälgida, et tarbitud jookide ja söökide kalorid kokku ei ületaks tarvilikku kalorihulka. Iga inimese puhul on vajalik kalorite hulk erinev, sõltudes soost, vanusest, eluviisist ja koormusest.

Toidust saadav energia peab katma energiahulga, mis on vajalik põhiainevahetuseks (Põhiainevahetus on südame, kopsude ja teiste organite tööks vajalik energia hulk. Põhiainevahetust nimetatakse ka rahuoleku ainevahetuseks. Põhiainevahetust mõjutavatest teguritest on tähtsaim rasvata kehakaal, kuid ka keha rasvamass suurendab energia kulu), soojuse tootmiseks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. Toidu pideva liigtarbimise puhul keha rasvamass suureneb, tekib rasvumine ja ülekaal mis omakorda on paljude haiguste riskiteguriks.

Põhiainevahetuse arvutamisel kasutatav valem

Põhiainevahetuse arvutamisel kasutatav valem

Kõige enam kulub energiat kehalisele koormusele. Kuid energiavajadus sõltub nii inimese east, soost, kehamassist, ainevahetuse eripärast kui ka sisenõrenäärmete tööst. Väliselt sõltub energiavajadus isegi kliimavöötmest, kus inimene elab. Näiteks palavvöötmes ei kulu inimesel energiat keha soojendamisele, vaid pigem jahutamisele. Nii on kõik arstide ja toitumisteadlaste poolt koostatud soovitused ja retseptid koostatud ligikaudu, keskmist inimest silmas pidades. Näiteks peaks meie kliimas elava 70-kilose mehe põhiainevahetus olema umbes 2000 kcal (Kuigi energiat mõõdetakse SI-süsteemis džaulides, on toitumise puhul laialdaselt kasutusel kilokalori mõiste. Kilokalor on energiahulk, mis kulub ühe liitri vee soojendamiseks ühe kraadi võrra.), naisel aga 1500 kcal ööpäevas.

 

Kui 3500 söödud kilokalorit jääb kulutamata, tõuseb kehakaal 0,14 kg võrra (suhteliselt palju energiat kulub ka seedetegevusele ja seedimisest saadud energia transportimiseks keha rasvarakkudesse). Kui aga kulutada 3500 kilokalorit energiat rohkem kui tarbida, siis võetakse peaaegu kogu energia keha rasvarakkudest, kehakaal langeb 0,45 kg võrra.

TEST

Dieet ja toitumine. Müüdid toitumise kohta

 

Kasulik: TOITU TERVISLIKULT

Loe lisaks

Näita lisainfot
Lisainfo:

Müüdid toitumise kohta

Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks.

  • Kartul on küll üsna suure energiasisaldusega, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Teraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooted ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikaks on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste – need kõik annavad päris palju energiat.

Külmutatud köögiviljad on kallid ja madala toiteväärtusega.

  • Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed.

Munad sisaldavad palju kolesterooli,sellepärast tuleks neist loobuda.

  • Munarebu sisaldab küll palju kolesterooli, kuid samas ka letsitiini, mis aitab kolesterooli taset veres stabiliseerida. Muna sisaldab rikkalikult vitamiine, munavalgud on väga kõrge toiteväärtusega. Terve inimene võib riskivabalt süüa 3–4 muna nädalas.

Punane liha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks.

  • Rasvane liha, mis sisaldab palju küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli, võib tõesti tõsta kehakaalu ja tekitada suurema südamehaiguste riski. Väherasvane hautatud või grillitud punane liha on aga väga hea raua- ja valguallikas. Punase (sh. veise-, sea- ja lambaliha) ja töödeldud liha koguhulk tuleks siiski hoida maksimaalselt 300 grammi nädalas, et vähendada riski osade vähkkasvajate tekkeks.

Ma pole paks, mul on lihtsalt jäme kont.

  • On meditsiiniline fakt, et näiteks ühepikkuste meeste luude raskuse erinevus ei ületa tavaliselt 500 grammi. Seega saab “kontide” süüks ajada umbes pool kilo ülekaalu.

Söömine pärast kella 8 õhtul teeb paksuks.

  • Ei ole tähtis, millal sa sööd, vaid kui palju sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist-joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi, õhtuti ei ole tõesti kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und ning samuti võivad söödud lihtsuhkru- ja tärklisekogused minna kergemini keharasvaks, kuna õhtusel ajal on inimesed reeglina vähem aktiivsed.

Mõned toidud, nagu greibid, seller ja kapsasupp põletavad rasva.

  • Kahjuks ei ole olemas selliseid toite, mis põletaksid rasva. Mõned toidud, näiteks kofeiini sisaldavad toidud, kiirendavad küll ainevahetust, kuid see mõju on lühiajaline.

Rasvad on kahjulikud ja neid ei tohiks mingil juhul süüa.

  • Vastupidi. Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta. Jälgida tuleks vaid küllastunud rasvhapete söömist (maksimaalselt 10 % kogu saadud energiast), mis esinevad peamiselt loomset päritolu toitudes, kuna nende liig veres põhjustab kolesterooli ladestumist ja soodustab seeläbi südame-veresoonkonnahaiguste ja isegi vähkkasvajate teket.

Kohupiim on tervislik ja seda võib süüa nii palju, kui hing ihkab.

  • Päris nii see pole. Ühtegi toitu ei saa nimetada tervislikuks või ebatervislikuks, oluline on süüa mitmekesiselt. Näiteks kohupiim võib sisaldada suures koguses nn peidetud rasvu (eriti küllastunud rasvhappeid). Poe magusad kohupiimakreemid sisaldavad ka tihti väga suurtes kogustes lisatavaid suhkruid.

Šokolaad teeb paksuks.

  • Nii ja naa. Igasuguse šokolaadi innukas söömine rikub talje õige pea, seevastu tükike tumedat kõrge kakaosisaldusega (vähemalt 70%) šokolaadi päevas võib aidata eemal hoida südamehaigusi.

Ainult hamburger on rämpstoit.

  • Iga toit, mis sisaldab palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub sageli ja suurtes kogustes süües nn rämpstoiduks. Mõni harv hamburger muu toidu vahele ei ole veel rämpstoit. Suuremaks ohuks on hoopis hamburgerieinega kaasnevad friikartulid ja karastusjook.

Saunas saab liigsetest kilodest lahti.

  • Kahjuks ei saa. Saunas kaotame rohkesti vedelikku, kuid joomise käigus taastub kaal kohe.

Light-tooteid süües saab kiiresti kaalus alla võtta.

  • Ainult sellest ei piisa, kogu toiduvalik tuleb üle vaadata, soovitatav on ka rohkem liikuda. Pigem tasub süüa võimalikult n.ö. naturaalseid toite, aga jälgida koguseid.

Kes teeb sporti, võib kõike süüa.

  • See pole päris tõsi. Kahtlemata on sportimine kasulik ja suurendab ka energiakulutust, kuid võib tõsta ka söögiisu. Kes pärast sportimist kaks tahvlit šokolaadi sööb, ei pruugi alla võtta mitte grammigi.

Mida rohkem sporti tehes higistada, seda rohkem kaal kaob.

  • Kahjuks nii see ei ole. Kaalu langetamiseks ehk rasvade põletamiseks on otsustav õige pulsisagedus. Kirvereegel on, et treeningu ajal peab inimene olema võimeline suhtlema, sest ainult siis toimub veel rasvapõletus. Jätke sobiva pulsisageduse leidmiseks meelde järgmine valem: 0,6–0,7 x (220 – vanus) ning sellise pulsisagedusega peaks treenima järjest vähemalt 45 minutit.

Paastumine on tervislik viis organismi “puhastada”.

  • Nälgimise ajal hakkab keha energiaallikana kasutama oma kudesid. Aju peamiseks energiaallikaks on glükoos, mille varusid jätkub meie organismis vähem kui ööpäevaks. Kui organismi glükeenivarud on otsas, siis hakkab organism sünteesima glükoosi aminohapetest, lagundades skeletilihaste, maksa jt. organite valkusid. Paastumine kahjustab tervist ja on mõttetu, selle kahjulikud tagajärjed avalduvad alles pikema aja möödudes.

Suhkru söömine teeb paksuks.

  • Jah, aga ainult siis, kui suure suhkrusisaldusega toidust ja jookidest saab ülemäärast energiat, mis ära ei kulu.

Suhkru söömine põhjustab diabeeti.

  • Kui diabeeti ei ole, siis suhkru söömine seda otseselt ei põhjusta. Diabeedi riski suurendab ülekaal, kuid ei ole tähtis, mille söömisel see on tekkinud. Diabeetik peab jälgima mitte ainult suhkru, vaid ka muude süsivesikute sisaldust toidus.

Pruun suhkur on tervislikum kui valge suhkur.

  • Tavaliselt saadakse pruun suhkur melassi lisamisel valgetele suhkrukristallidele. See tõstab veidi pruuni suhkru mineraalainete sisaldust, kuid nii tühiselt, et tervisele see küll mõju ei avalda. Pruuni ja valge suhkru maitseomadused on erinevad, kuid muud erinevused minimaalsed.

Kõhnumist soodustavate toidulisanditega on võimalik kaalus alla võtta 15 kg kuus.

  • See ei ole võimalik, sest isegi täielikul nälgimisel väheneb kehakaal nädalas umbes 1,5 kg. Üle 1 kg kaalu vähenemist nädalas ei soovitata, sest sellega võivad kaasneda tõsised tervisehäired.

Paljusid toiduaineid ei tohi süüa koos.

  • On väidetud, et näiteks süsivesikuid ja valke sisaldavaid toite ei tohi üheaegselt süüa, sest inimese seedeorganid ei suuda neid koos seedida ja seetõttu tekib liigne kaal. See ei vasta tõele. Inimene on segatoiduline, meie seedesüsteem kohaneb hästi söödava toiduga ja eritab just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks. Ainult mõningate haiguste, näiteks toiduallergia või toidutalumatuse puhul, peab loobuma teatud toitudest.

Limonaad ei tõsta kehakaalu.

  • Kui juua soojal suvepäeval 1,5 liitrit karastusjooki, mis sisaldab umbes 150 g suhkrut ja annab üle 600 kcal energiat, siis on vähese energiakulu korral kehakaal kiire tõusma. Parimaks janukustutajaks on ikka vesi!

Inimene peaks jooma vähemalt 8 klaasi vett päevas.

  • Meie kliimavöötmes ja vähese kehalise koormuse puhul vajab täiskasvanud inimene ööpäevas kokku umbes 2,5 liitrit vedelikku, millest 1–1,5 liitrit peaks saama jookidega ja ülejäänu toiduga. Paljud toidud sisaldavad suures koguses vett. Kui juua teed ja mahlu, süüa suppi, puu- ja köögivilju, puudub igasugune vajadus nii suure koguse vee joomiseks. Puhta vee vajadus on umbes 2-3 klaasi päevas. Kehaline koormus ja kuum kliima võivad vee vajadust suurendada, aga sellest annab organism ise märku.

Gaseeritud vesi teeb paksuks.

  • Ei tee. Puhas vesi, olgu siis gaseeritud või gaseerimata, ei anna energiat, teinekord võib gaseeritud vesi küll tekitada maos lühiajaliselt täiskõhutunde. Maitsestatud veed võivad sisaldada ka vähesel määral suhkrut, seega anda ka energiat. Kui palju, seda saab teada pakendilt.

Destilleeritud vee rohke joomine aitab puhastada organismi.

  • See võib tervist lausa ohustada, kuna destilleeritud vesi ei sisalda mineraalaineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vedelikutasakaal: liigne vesi tungib rakku, rakud paisuvad ja võivad kahjustuda.

Energiajoogid annavad energiat.

  • Energiajookideks nimetatud joogid sisaldavad umbes sama palju suhkrut kui tavalised karastusjoogid. Energiajoogid sisaldavad küllalt palju kofeiini ja teisi koostisaineid, mis suurendavad ajutiselt nii vaimset kui ka füüsilist võimekust, kuid pärast pingelist tööd peaks hoopis järgnema rahulik puhkus energiavarude taastamiseks. Kuna paljude energiajookide koostisosade tarbimise ohutu ülempiir ning ka koosmõju on määramata, ei soovitata energiajooke juua üle 500 ml päevas. Kindlasti ei sobi energiajoogid lastele.

Pits alkoholi annab sooja.

  • See mulje on petlik. Alkohol suunab vere nahakapillaaridesse ja paneb õhetama. Tegelikult alkohol jahutab keha.

Vein ja õlu kui lahjad alkohoolsed joogid ei tekita sõltuvust.

  • Tähtis ei ole see, mida sa jood, vaid kui palju sa jood. Kaheliitrisest 10%-lise õlle pudelist saab sama palju alkoholi kui pooleliitrisest viinapudelist.

Allikas:  Müüdid toitumise kohta

Allikas: „Toitumine: müüdid ja tegelikkus“ Tiiu Liebert

Peida lisainfo