Energiaallikad, nende eelised ja puudused
Taastumatud ja taastuvad energiaallikad on otse loodusest saadavad, neid nimetatakse primaarseteks. Kõik teised energiaallikad, nagu elekter ja akud, saadakse esimesi muutes. Maailma loodusvarad riigiti:
Nafta ja maagaas.
Nafta on väga ammu maapõues taimede, loomade jäänustest tekkinud vedelate süsivesikute segu. Teke võtnud väga kaua aega ja selles on osalenud maakoore füüsikalised ja keemilised protsessid. Nafta on mõjutanud inimühiskonna arengut 20.sajandil ülisuurelt, see on energiaallikas, tooraine keemiliste ainete sünteesiks, nimetatud ka mustaks kullaks.
Nafta eelis tahkete kütuste ees on odav ja mugav transportimine. Nafta on aga looduskeskkonnale ohtlik. Transportimisel mere kaudu saavad kahjustada lekke korral mereökosüsteemid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikud
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Lahutamine 20 piires
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Silbitamine algklassidele
Aatomid ja molekulid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
I ja J-i õigekiri
Ioonid
Kirjalik liitmine
Numbrilised seosed
Naftast saadud kütuste põletamisel saastame atmosfääri suurte CO2 kogustega põhjustades nii kliima soojenemist. Naftamaardlaid pole igal riigil ja selle kasutamine tekitab rahvusvahelisi pingeid.
Maagaas on kõige keskkonnasäästlikum energiaallikas, põledes tekitab vähe lisaaineid. Maagaasi saab transportida torude kaudu väga kaugele.
Maagaas esineb tavaliselt naftaga koos samas maardlas.
Kivi- ja pruunsüsi on vanemad energiaallikad kui nafta, mida kasutatakse praegugi energia saamiseks, sest nende maavarade varud on suuremad kui nafta. Pruunsöe karjäär ja kaevandamiseks kasutatavad masinad:
Söe kaevandamine ja põletamine tekitavad keskkonnale suurt kahju.
Tuumaenergiat saadakse radioaktiivsetest elementidest nagu uraan, plutoonium ja toorium.
Nende eelis on suur energiasisaldus, nt 1 kg uraanist saab sama palju energiat kui 3000 tonnist kivisöest.
Skeem tuumaenergia kasutamisest:
Tuumaelektrijaamade ehitamine ja kasutamine on kallis, kulub palju vett ja tekib radioaktiivseid jäätmeid.
Looduslik energiaallikas on biomass, mis kasvab igal aastal juurde, nt pajuvõsa, loomade sõnnik.
Biomassi põletamine soojuse saamiseks ei ohusta atmosfääriprotsesse seni kui kütmine on tasakaalus juurdetekkiva biomassi hulgaga.
Geotermiline energia on taastuv energia, mida on hea kasutada just tekkekohas.
Näiteks Island asub laamade äärealadel ning saab sooja veega (termaalveega) kütta maju ja kasvuhooneid.
Skeem geotermilise soojuse kasutamisest:
Voolava vee energia ehk hüdroenergia on mehhaaniline energia, mida saab elektriks muuta jõgedele paise ja elektrijaamu ehitades.
Skeem voolava vee energia kasutamisest:
Selline elektri tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega saasta keskkonda. Samas on ehituskulud tammide ja elektrigeneraatorite tootmiseks suured.
Hüdroelektrijaamad tammid takistavad kalade kudema pääsemist ja ujutavad üle viljakaid elamiseks sobilikke alasid.
Loodete energiat saab samuti kasutada elektri tootmiseks, sest veetase tõuseb ja langeb Kuu mõjul.
Skeem loodete energia kasutamisest:
Parimaks kohaks on ookeanile avanev piklik merelaht, nt Strangfordi laht Põhja-Iirimaal.
Tuule- ja päikeseenergia on taastumatud loodusvarad. Tänapäeval on suur tähtsus tuuleturbiinide ehk tuulikute toodetud nn rohelisel energial.
Skeem tuuleenergia kasutamisest:
Tuulikud paigutatakse rannikule, kõrge künka peale või merre. Kui neid on palju koos, siis moodustavad need tuulepargi. Nt Virtsus, Aulepas Läänemaal.
Tuulikud võivad põhjustada lindude hukku rändel, reostavad maastikupilti, häirivad lähedal elavaid inimesi müra ja varjude tekitamisega. Taani lähedal meres 100 tk.
Päikeseenergiat on nn kõrberiikides väga palju, kuid päikesepaneelide ehitamine on kallis. Kreekas on majade katustel päikesepaneelid, mis soojendavad vett.
Skeem päikeseenergia kasutamisest:
Päikeseenergia abil toodetav elekter on kõige keskkonnasõbralikum, saaste ja müra puuduvad, kuid päike ei paista koguaeg ja igas maakera piirkonnas ühtlaselt.