4,5 miljardit aastat tagasi tekkis maa. 3 miljardit aastat tagasi tekkis elu maal. Esimesed inimese eellased tekkisid 5 miljonit aastat tagasi. Ajalugu jaguneb laias laastus kaheks:

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.

Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud.

Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega.

Esiajal arenes ahvi sarnasest eellasest tänapäeva inimene.

Esiaeg lõppes umbes 3500-3000 aaasta eKr

Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum – algas ca 3 miljonit aastat tagasi – ca 12 000 a eKr. Inimese kujunemine Homo sapiensiks, inimasustus levib Aafrikast välja, kujunevad rassid. Homo erectus astus Euroopasse. Eestis algab 11 000 eKr

TEST:

Muinasaeg

Slaid:

Loe lisaks:

Esiaeg