KAART JA KUIDAS SEDA LUGEDA

3. klass > Loodus- ja inimeseõpetus > 2. poolaasta

Kõik plaanid on kaardid. Tavaliselt öeldakse plaan väiksema maa- ala või kujutise kohta, kaart aga suurema ala kujutise kohta.

Kaart on suure maa-ala kujutis. Eesti kaardil on kogu Eesti riik. Erinevalt plaanist on kaardi ülaservas alati põhi ja allservas lõuna. Vasakul pool on lääs ja paremal ida. Vaheilmakaared jäävad kaardi nurkadesse.

Kaartidel kujutatakse esemeid vähendatult ja pealtvaates, kasutades selleks leppemärki ja värvusi. Kõiki looduses olevaid esemeid kaartidele ei kanta.

Maismaad kujutatakse kaardil roheliste, kollaste ja pruunide värvustega.
Kõige madalamad alad on rohelised, kõrgemad alad on kollased ja kõige kõrgemad pruunid.

Veekogud on sinised. Mida madalam on meri, seda heledam sinine, mida sügavam, seda tumedam sinine.

Sinised jooned kaardil on jõed. Mustad, kollased või punased on teed. Piirid ja raudteed on ka joontega tähistatud. Linnad on tähistatud ringidena.
Alati on kaardi nurgas kaardi legend, kus kõikide leppemärgide tähendus on ära seletanud.

 

39

 

Loe lisaks:

  1. Erinevad maakaardid