Litosfääri laamtektoonika
Ookeanide põhjas paikevad maailma võimsamad mäestikud nn keskmäestik kogupikkusega 75 000 km ja keskmise kõrgusega 4,5 km. Ookeaniliste laamade lahknemine toimub nt Atlandi ookeani põhjas, mille tõttu ookean laieneb, tekib juurde uut maakoort. Lahknevate laamade vastaskülgedel laama serv sukeldub teise laama alla, maakoor hävib. Maa tuuma ja vahevöö kontaktalal asuvad väga kuumad tõusvate magmavoolude alad nn kuumad täpid. Nendel aladel on eriti aktiivne vulkaanide tegevus ehk vulkanism, nt Vaikse ookeani tulerõngas.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
I ja J-i õigekiri
Õpime tähti. R-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Aatomid ja molekulid
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Õpime tähti. Q-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. N-täht
Protsendid põhikooli matemaatikas
Õpime tähti. P-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2
MEISTERDA! Papist kevadlill
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Aktiivsed ookeaniääred asuvad Jaapani meres ja California lahe ümbruses, seal toimuvad maavärinad ja vulkaanipursked, nt San Andrease murrang:
Laamade servad liiguvad teineteise suhtes tekitades hõõrdumisi.
Mandrite triiv võib tulevikus viia selleni, et tekib hiidmanner, kus kõik laamad on kogunenud kokku üheks kontinendiks.
Mandriliste laamade lõhkumine toimub nt Islandil vulkanismi tõttu.
Kontinentaalne rift nt Aafrikas, kus asub suur riftiorg, laamad eemalduvad teineteisest ja manner hakkab jagunema osadeks
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
