Mahtuvus
Kehade võime “siduda” endaga laengut on väga erinev – ühte kehasse “mahub” rohkem laengut kui teise. Rangemalt võttes on mahtuvuse puhul tegemist alati (vähemalt) kahe keha vahelise mahtuvusega
Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib nende kehade vahele ühikuline pinge.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Funktsioonid ja nende graafikud
Ионы
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Segame värve!
Ruumilised kujundid
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Protsendid põhikooli matemaatikas
(Kahe keha vaheline) Elektrimahtuvus on arvutatav valemist:
kus C – kahe keha vaheline elektrimahtuvus, q – (ühelt kehalt teisele viidud) laengu suurus, U – (laengu üleminekust) kehade vahel tekkinud pinge (muutus).
Mahtuvuse ühikuks on farad (1F):
Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub plaatide pindalast, nende vahelisest kaugusest ning plaate eraldava dielektrilise keskkonna omadustest:
kus C – kondensaatori mahtuvus; ε – plaatide vahelise keskkonna dielektriline läbitavus; S – plaatide aktiivse (ehk kattuva) osa pindala; d – plaatide vaheline kaugus ning ε0=8,85∙10-12 F/m – elektriline konstant, mis on seotud kulonilise konstandiga 
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
