Mass ja tihedus
Sama ruumalaga kehad võivad olla vägagi erineva massiga ning vastupidi – ühesuguste mas¬si-dega kehadel võib olla väga erinev ruumala.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühikulise ruumalaga (1 m3, 1dm3, 1cm3 jne) ainekoguse massi, nimetatakse tiheduseks.
Tihedust arvutatakse valemist:
kus ρ – keha tihedus, mõõdetakse kilogrammides-kuupmeetri kohta (1 kg/m3), m – keha mass, mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ning V – keha ruumala, mõõdetakse kuupmeetrites (m3).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikud
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Lahutamine 20 piires
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Liitmine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Silbitamine algklassidele
Aatomid ja molekulid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
I ja J-i õigekiri
Ioonid
Kirjalik liitmine
Numbrilised seosed
Tiheduse ühikuna võib kasutada ka mistahes teisi massi- (1g, 1t, 1ts jne) ja ruumalaühikute (1cm3, 1dm3, 1mm3 jne) jagatisi: 1g/cm3, 1kg/dm3, 1t/m3 jne. Ühikute vastastikkusel teisendamisel tuleb teisendada vastavalt massiühikud ja ruumalaühikud ning need seejärel teineteisega jagada.
Näited: