MOONDE EELISED
Suur osa elureist areneb moondega (näiteks arenevad moondega ka kahepaiksed: nende vastseid nimetatakse kullesteks.). Selgrootute puhul on kõige paremini tuntud lülijalgsete, eriti putukate areng. Kui munast arenenud vastne sarnaneb väliselt täiskasvanule, nimetatakse seda vaegmoondeks, kui aga arengus esineb ka nukustaadium, on tegemist täismoondega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. Ü-täht
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Ratsionaalavaldised
Õpime tähti. V-täht
Tundetarkus lastele. VIHA
Õpime tähti. J-täht
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Õpime tähti. Ä-täht.
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
MEISTERDA! Papist kevadlill
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Tutvus keemiaga
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Suur-harksaba erinevad aregustaadiumid.
Punalutika erinevad arengustaadiumid.
Moondega arenevad putukad reeglina toituvad vastsestaadiumis, kasvavad ning kestuvad korduvalt. Enamikul loomadest kestab vastsejärk lühema osa elust. Kuid mitte kõigil. Hoopis omapärane on ühepäeviku elutsükkel. Nende valmik elab, nagu nimigi ütleb, väga lühikest aega. Vastne aga elab vees kuni 3 aastat.
Ühepäeviku valmik elab ühe päeva.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
