ÕHU LIIKUMINE JA TUUL

5. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Maapind ja veepind soojenevad päikesekiirguse mõjul. Soojenenud pinnad omakorda soojendavad õhku nende kohal ja nii muutub maalähedane õhukiht soojemaks. Maapinna lähedal on õhukiht soojem kui kõrgemal.

Maapinna või merepinna kohal horisontaalselt liikuvat õhuvoolu nimetatakse tuuleks. Tuul tekib erinevate alade õhurõhkude erinevuse tõttu, mis omakorda aga on tingitud temperatuurist. Mida suurem on erinevus, seda suurem on tuul. Tuul puhub madalama temperatuuriga ja kõrgema õhurõhuga alalt kõrgema temepratuuri ja madalama õhurõhuga alale. Tuule suunda määratakse tuulelipuga ja seda nimetatakse selle ilmakaare järgi, kust ta puhub. Näiteks põhjast puhub põhjatuul. Tuule võib kiiruse järgi liigitada: kerge tuul (1,5 -3,3 m/s), tugev tuul (10,8-13,8 m/s), vali tuul (13,9-17,1 m/s)  ja torm (üle 20 m/s).

Päeval soojeneb maapind kiiremini kui veepind. Kuna veepind on jahedam ja õhk liigub madalama temperatuuriga aladelt kõrgema temperatuuriga aladele, siis liigub õhk päeval merelt maale. Merelt tulev jahedam õhk surub maa kohal oleva sooja ja kergema õhu üles, kust see liigub mere kohale. Mere kohal õhk jahtub, muutub raskemaks ja langeb allapoole.
Öösel aga jahtub veepind aeglasemalt kui maapind  ja seetõttu on mere kohal soojem õhk ning maismaalt liigub jahedam õhk merele, kus ta lükkab mere kohal oleva soojema õhu ülespoole, mis liigub jällegi maa kohale.

Tromb ehk tornaado

Tromb ehk tornaado

 

Tuletornaado Brasiilias:

youtube_video

Tuletornaado Austraalias:

youtube_video