Põhjavesi on kogu maasisene vaba vesi, mis asub kivimite pragudes-lõhedes ja setete poorides, tühemikes. Põhjavesi koos soodega moodustavad puhta mageveevarud. Põhjavee kohta rohkem: Põhjavee tegevus.

Kuidas põhjavesi moodustub?

Sademete vesi imbub maasse ja läbib pudedad setted nagu liiv, kruus ja lõhelised kivimid nagu paas. Need kivimid ja setted on vett läbilaskvad. Peeneteralised setted, savid ja tihedad aluspõhjakivimid on vettpidavad. Sellest vesi läbi ei saa minna. Vettpidavad ja vett läbilaskvad kihid vahelduvad, seega on maakeral mitmeid veekihte erineval sügavusel.

Põhjavee moodustumine

Maapinna lähedastes kihtide paiknevat vett nimetatakse pinnaveeks, varem kaevati joogiveekaevud käsitsi ja joodi pinnavett. Parema kvaliteediga vesi paikneb puukaevudes 40-70 m sügavusel. Maapinnalt valgub vesi põhjavee pealmistesse kihtidesse ja väljub allikatena, satub jõgedesse, järvedesse (põhjaveetoitelisus). Pandivere kõrgustik on allikaterikkam (Norra, Võllinge toodavad 200-300 liitrit vett sekundis) piirkond Eestis. Sopa allikas on Eesti sügavaim 4,8 m.

Sopa allikas

Põhjaveetase sõltub setetest ja taastekkest ning inimkasutusest.

Põhjavee kasutamine Eestis

Aluspõhja kihtidest saadav põhjavesi (100-700 m) on surveline ja voolab puurkaevust ise välja. Need veed on vanad ja sisaldavad mineraale, broomi, joodi, kasutatakse mineraalveena ravimiseks. Eestis on mineraalvett Värskas, Häädemeestel, Iklas ja Kärdlas.

Värska vee puurkaevude joonis

Põhjavett ohustab reostus paelõhede kaudu ja ületarbimine.

Reostuse tekitajad

Pandivere kõrgustikul on loodud veekaitseala põhjavee saastumise vältimiseks. Islandi kuumaveeallikas, +97 C ja toodab 180 liitrit vett sekundis.

Soode olemus ja areng

Soo on hapnikuvaene keskkond, kus taimejäänused jäävad lagunemata ja tekib turvas. Sood on tähtsad mageveemahutid, rabade ehk kõrgsoode massist moodustab 95% vesi.

Turbkihte ja setteid uurides saab teada soode kujunemise ajaloo ning vanuse. Eestis tekib turvast 1 mm aastas juurde. Pakseim turbalasund on Vällamäe jalamil, 16,5 m. paljud sood on kaitse all, sest omavad teaduslikku väärtust, neis elavad liigid, kes saavad elada ainult soos. Inimene kasutab turvast kütteks, taime- ja loomakasvatuses.

Turbasammal

Madalsooturvas on must ja hästi lagunenud, rabaturvas helepruun, vähelagunenud.

Sood Eestis ja Euroopas

Lääne-Euroopas on sood kui terviklik ökosüsteem muutunud haruldaseks maadekuivenduse ja intensiivse turbakasutuse tõttu. Fennoskandia ja Ida-Euroopa on sooderikkad. Eesti riigist on ~22% kaetud soode turbaga Soomes ~30%, täiesti puutumatuid soid on Eestis 5%, ülejäänusid on muutnud maaparanduse kuivendamise kampaania.

Soode kohta rohkem