Põllumajanduse arengutegurid

9. klass > Geograafia > 2. poolaasta

Majandusharu, mis hangib eluks vajalikke saadusi maaharimise ja karjakasvatuse kaudu, on põllumajandus.

Põllumajandus on enim levinud maakasutusviis

Põllumajandus on enim levinud maakasutusviis

 

Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut?

Põllumajanduslik maa jaguneb kaheks: haritav maa ja looduslik rohumaa.

Maakasutuse struktuur

Maakasutuse struktuur

Põllumajandus sõltub kliimast, pinnamoest ja mullastikust. Pinnamood mõjutab seda, kui suured on põllud ja kui palju tuleb maaharimiseks tööd teha. Kõige tähtsam ressurss on muld, selle viljakus ja võime varustada taimi vee, hapniku ja toitainetega.

Põllumuldade viljakus. Põllumuldade keskmine boniteet (100-punktilises süsteemis): 1 kõrge (üle 55 punkti), 2 üle keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50), 4 alla keskmise (40-15), 5 madal (alla 40)

Põllumuldade viljakus. Põllumuldade keskmine boniteet (100-punktilises süsteemis): 1 kõrge (üle 55 punkti), 2 üle keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50), 4 alla keskmise (40-15), 5 madal (alla 40)

Kliimast sõltub taimekasvuperiood, niiskusrežiim. Taimekasvuperiood algab siis, kui keskmine ööpäevane temperatuur on +5 C. Lääne-Saaremaal on kasvuperiood üle 190 päeva, Rakvere kandis aga alla 160 päeva.

Aktiivsete temperatuuride aasta summa

Aktiivsete temperatuuride aasta summa

Millised on põllumajanduse piirkonnad Euroopas? Kõige soodsamad põllumajandusalad on leht- ja segametsavööndis. Seal on piisavalt viljakad mullad, sobiv niiskusrežiim ja temperatuur. Põhjaosas on liiga jahe, lõunas aga põuane. Eestis on vaja muldasid väetada ja liigniiskeid maid kuivendada. Happelisi muldasid lubjatakse:

varakevadine-poldude-lupjamine-paunvere-agro-ous-68266881

Vanim ja tuntuim väetis on loomasõnnik:

Natural_fertiliser_-_geograph.org.uk_-_1611993

Kõige paremini sobivad meie alad karjakasvatuseks. Teraviljadest kasvavad kaugel põhja pool paremini oder ja rukis. Oliivid ja tsitruselised kasvavad Vahemere ääres. Põllumajanduse arengut mõjutab kõige rohkem kapital, mis võimaldab aretada uusi sorte ja tõuge, kasutada moodsat tehnikat ja tehnoloogiat. Euroopa hoidub GMO kasutamisest põllumajanduses.

Kuidas mõjub põllumajandus keskkonnale? Põldude rajamisega hävivad looduslikud ökosüsteemid, raiutakse metsi, kuivendatakse soid ja järvi. Taimekaitsevahendid on mürgised ja võivad sattuda veekogudesse.

Põldude niisutamine kuiva kliimaga aladel võib rikkuda põhjavee uuenemise kiiruse, põhjustab muldade sooldumise. Põllumajandus peab olema säästlik ja jätkusuutlik.

Kuhu koondub põllumajandus? Üksiktalude asemel on soositud suurfarmid ja suured ettevõtted. 1939.a. oli Eestis talusid 139 991, iga kaheksa elaniku kohta üks talu. Sel ajal oli hobuseid 218 669, iga viie elaniku kohta üks hobune. NSVL likvideeris talud 1950.a., moodustati kolhoosid, 1989.a. oli neid 326 tk. 2010.a. oli Eestis 19 613 põllumajanduslikku ettevõtet.